Cadenas para la ardilla

Oli ilus suvi, päikest ja vihma piisavalt, ning ka oravatel peaks ninaesine hea olema, eriti kui arvestada seda abikäte hordi, kes neid pargis usinasti toidab ja hellitab, nagu oleks toidukülluse ajal tegemist räige humanitaarkatastroofiga... hea, et ÜRO abiorganisatsioone kohale ei kutsuta...
Kuigi tundub, et sellest on vähe, sest iga hommik, nii kui kusagilt valgust paistma hakkab, on oravate triaadid kortermajade rõdusid revideerimas ja rüüstamas. Sealjuures teevad nad ka parajalt lärmi, et magada on suht võimatu. Oleks veel, et üks kaks korda hommiku jooksul, aga nende ringkäik kestab mitu tundi, ja lisaks ka päevased reidid... Tänan nägin ka, kuidas üks neist üritas meeleheitlikult läbi klaasi sissepoole suruda, aga siiski edutult... Tundub, et nad on võtnuks nõuks julmalt ära kasutada linnainimese heatahtlikkust ja leplikkust ja tahavad sellest minna veel kaugemale, et kompida, kuhu maani inimese kannatus neil minna lubab...
Igatahes karta on, et kui selline käitumismudel jätkub ja kuritegelikele oravatriaadidele käitumispiiranguid peale ei panna, lähevad nad varsti samavõrd käest ära kui pesukarud ja rebased ning hoidku siis jumal magalarajooni elanikke, kes nendele jõukudele ette satuvad...

Fellin, juuli 22-25

Nii, nyid on see siis selleks aastaks läbi... Sai jälle väikse muusikalise elamuse, pole paha...
a mis siis meelde jäi?

22.07.10
Avamine - pole paha, ysna loomupärane kava. Peab tunnistama, et president peab enda parimad kõned just folgil... kyllap lähedus rahvaga mõjub hästi (pole siis ka ime, et norra kuninglik perekond loomupärast kampsunites märkamatult mööda Oslot ringi vurab ja on rahva seas jätkuvalt populaarne...
Natukene imelik ainult, et haridusminister mikrofoni taha puges... öelda tal ju tegelikult midagi ei olnud, ja kogu tema lyhike ylesastumine õhkas harimatu ennasttäis küündimatu väikekodanluse järele... loodan, et järgmine aasta sellel ajal on ta kusagil setu pulmas õukat joomas ning jätab teiste kõrvad rahule...
Alpin Ramblaz - hea, aga viga oli vist, et sai neid ka eelmisel aastal kuulatud - võimalik, et järgmiseks folgiks on neist sama meeldiv mälestus kui fernando sternist, kes oli mitu rasvast aastat rahvast lõbustamas, kuid nyid näppis tema kitarri ainult tuul...
Ilgi - meeldiv üllatus. Kuigi punt pea sama vana kui ma isegi, kuid selge märk, et lõuna poolt tasub midagi head oodata... ei saa jätta mainimata, et ka baltisakslased hindasid siiski lätlaste kultuuri omal ajal veidi kõrgemalt kui kasimatute ja roojaste eestlaste oma...
Tsuumi Sound System - käib ka, kuigi ainus asi, mis meelde jäid, olid roosad sokid kusagil pläta vahel...
Janusz Prusinowski Trio - meeldiv leid, võimalik, et peab kunagi minema poola otsima, kindlasti on seal veel paremaid muusikalisi aardeid... selgelt tunnetav kunagise keskeuroopa suurvõimu vari...
Csürrentö - lõpuks päris ungarlased, kes ungari muusikat teevad, mis sest, et seegi välisungarlaste muusika, aga igatahes pole mustlasmuusika... kuidagi tuttavlik, kuigi ma pole Ungaris kunagi käinud... ei tahaks uskuda, et hõimuvendlus mõjub... raskusi tekitas kontrabassimängija soo määratlemisega - välimus üsna maskuliinne, samas aga nimi naise oma... ja hääl samuti...
Omiri - maailma tantsukursused... kuigi lõpuni ei olnud, oleksin siiski eeldanud, et tantsud, mida demonstreeritakse/õpetatakse on samad, mis on ka taustaks oleva video peal... minusuguse vaikselt süveneva konservatiivsusega hinge jaoks oli ehk veidi liialt progressiivne...
23.07.10
Nikn Suns - Kuna Oort on vanaks jäänud ja kylma käest tuppa kolinud, siis nende noorte näol on selge ja edumeelne järelkasv olemas... tundus veidi parem ja arenenum olevat, kui eelmisel aastal...
Michelle O´Brien and Friends - kuigi nimi on veidi eksitav, sest domineeriv roll oli bändis ühel teisel isikul, oli selle aasta üks parimaid esinejaid... pole midagi teha, iirlased juba oskavad nii head muusikat teha... eks oma osa annab juurde ka lõbusate härjapõlvlaste suurepärane huumorimeel...
Ale Möller Band - populaarne, aga isiklikult minu jaoks jäi veidi keskpäraseks, võibolla võttis hinnangut madalamaks herr Alevi labane käitumine... eks rootslased on üldse meist kauem viisakuskaanoneid lõhkunud, aga see herr oli minu jaoks tõesti lihtsalt labane...
Pantokraator - kui bass ei oleks nii põhja keeratud, oleks selle maksasiirdamise üleelanud kollektiivi kuulamine väga meeldiv olnud... kerge vanainimese tunne tuli ainult peale...
Otava Yo - selle aasta stiilipuhtaim esineja. Ainsad, kes on vaeva näinud ka lava dekoreerimisega. Kandis edasi kõiki neid karikatuuri elemente, mida vene komöödiad on meile aastakümneid sisendanud... väga hea lavashow, ega laibastunult plaadi pealt nii hea ei olegi ehk...
24.07.10
Taaskord Ilgi - seekord koos salapaariga, kes juba esimeste laulude ajal kaasa ümises ning siis rahva telgi põrandalt yles tõstis ning paar tantsusammu selgeks tegi... isegi parem kontsert, kui esimene...
Svjata Vatra + P julm - sain selgeks jälle, mis moes on, aga peab tõdema, et mood jääb minu jaoks ikka arusaamatuks... üsna hea leiutis, et pillide häälestamise ajaks dj plaati kraapima panna... ega mingit muud asja ta vist ei teinudki... või olen ma ehk veidi lahja kõrvaga selle tajumiseks?
Habana Son Club - selgelt minu folgikogemuse üks professionaalsemaid ja meisterlikumaid kollektiive... tundub, et sinna valitud tegelased on läbinud väga tiheda sõela... ainult kahju, et meie publik ei saanud eriti aru, mida solist lava peal rääkis... loodan, et nad eriti ei pahanda meie germaanikesksuse üle...
25.07.10
Järelnoppepäev... lõpetamisele ei viitsi enam minna...

peaaegu nagu päris...

Inimestel on vahepeal imelikke unistusi. Kes tahab kokaks saada, kes kosmonaudiks, kes pesumasina operaatoriks... aga lisaks üksiksiku tasandile ilmneb millegipärast vahel, et on olemas ka osalt ühised nn kogukondlikud/subkultuurilised unistused... vahel need tulevad, vahel lähevad, aga mõni küll kaob, aga jätab siiski väikse jälje mällu...
Nii levisid kunagi siinpool balti merd hämmastavad jutud imelisest elust merede taga peituval Iirimaal, mis ei olnud küll nii pisike maakilluke kui meie kamarake siin, kuid kus elavat tubli ja töökas punapearahvas, kes on enda majandusega imet teinud ja saavutanud väga imetlusväärse elatustaseme...
Vargamäe rahval, kellel ei olnud möödunud ajastust enam isegi korralikku linast särki hinge taga, tundus selline ahvatlev maa käeulatuses palju kütkestavam kui hakata koha peal ise midagi tegema/looma ja kogu see vaimne miraaž kogus üha hoogu juurde, kuni tekkiski... kalkunikitkujate põlvkond... kuigi vahel tekib küsimus, kas lihtsam ei oleks olnud siin kõik otsas korralikult teha, et mitte hakata Per Gynti tegema... aga eks õnn ole iga Pearu ja Andrese enda valik ja seda juba õpetada ei saa...
Aga jah, kui aknast välja vaadata, siis ilm on meil enam-vähem sama vesine kui Iirimaal, seesama külm ja niiske olustik, mis ka Cromwelli meestele "hinge" läks... nii et kui veel paar kohalikku härjapõlvlast aretada, võiks vabalt ka siin kalkunifarmi üles panna...

Silmaringi laienduseks

Arva ära, mis dokumendiga on tegemist:

Kuna tavaks on saanud, et tuleb anda ette vastusevariandid, siis teen seda minagi.
Nii et, see dokument on:
A. TÜ professorite nimekiri
B. Riigisaladuseks tunnistatud dokument Hansoni kadunud portfellist
C. Ühele koolijütsile väljastatud I veerandi tunnistuse aseaine
D. Ametisoleva haridusministri riigieksamite tulemused

Vihjeks võin öelda, et paberi teine pool on tühi.

Le sort en est jeté

Täna on kevadiselt ilus ilm... väga sobilik tähtsate otsuste langetamiseks. Vaatamata sellele, et minu senine töökoht on viimasel ajal näinud tublisti vaeva, et veidi kobedam välja näha, vahetades näiteks ära lömmis vihmaveetorud ja paigaldades uued lillekastid (mis sest, et ilma lilledeta, a ega sellises piirkonnas nad väga rõõmsalt vist ei õitseks ka) etc, ei ole need kerged kosmeetilised muutused suutnud minu sisemist otsust kõigutada. Ka ei ole võimalik töötehnilise varustuse paranemine suutnud minu otsusekindlust muuta... lihtsalt kui inimesed ei sobi koos töötama, siis pole midagi teha... tuleb lahkuda... eks valik, kuhu minna, oli raske ja keeruline (õnneks siiski mitte nii raske, et juuksed peas oleks halliks läinud)... kuid kindel on see, et olen uuele töökohale käe andnud ja seda enam tagasi ei võta... mine sa tea, ehk suudab akadeemilisele õhule lähemalseis minu mõistuse taas avada ja saan üle sellest kergest ideelisest stagnatsioonist ja mõtteorganite laiskusest, mis on antud kohas peale esimest loomingulist aastat sugenenud...
jah, ma olen vist liialt hea inimene... lasen ülematel pühad ilusasti üle elada ja siis annan enda tegevuskavast teada... saavad rahulikult uut marsisammu harjutada ning pingviinide paraadi jälgida...
PS! kevad on vist tõesti käes.... küll varsti metsa alla ka ylased tulevad....

رَجُلٌ ٱلشَّمْسِ

Il fait du soleil! C´est vraiment printempt....

ﺛﻼﺛﻮﻦ

Tänasel päeval on kaks tähelepanekut:
1. Liisu leidis, et Ladina-Ameerika veinid on kehvad selle tõttu, et nad (ladinaameeriklased) on Hispaaniast väljarännanud... aga kui kehvad on Hispaania veinid, seda me juba teame...
2. Minuga samal päeval on viina sünnipäev resp. 31. jaanuaril 1865. aastal kaitses Mendelejev enda väitekirja "Piirituse ühinemine veega"