tag:blogger.com,1999:blog-234517092011-07-29T05:59:19.596+03:00Muistsed ei olnud nõus ära andma juuksekarvakestki, et tuua kasu taevaalusele. Kui aga taevaalust pakuti kellelegi, siis ei võetud seda vastu. Keegi ei andnud ära üht juuksekarvakestki, keegi ei toonud kasu taevaalusele, aga taeva all oli kulg. (Yang Zhu)emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.comBlogger1711100tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-58860897371351488672010-08-22T17:35:00.002+03:002010-08-22T17:54:33.371+03:00Oli ilus suvi, päikest ja vihma piisavalt, ning ka oravatel peaks ninaesine hea olema, eriti kui arvestada seda abikäte hordi, kes neid pargis usinasti toidab ja hellitab, nagu oleks toidukülluse ajal tegemist räige humanitaarkatastroofiga... hea, et ÜRO abiorganisatsioone kohale ei kutsuta...<br />Kuigi tundub, et sellest on vähe, sest iga hommik, nii kui kusagilt valgust paistma hakkab, on oravate triaadid kortermajade rõdusid revideerimas ja rüüstamas. Sealjuures teevad nad ka parajalt lärmi, et magada on suht võimatu. Oleks veel, et üks kaks korda hommiku jooksul, aga nende ringkäik kestab mitu tundi, ja lisaks ka päevased reidid... Tänan nägin ka, kuidas üks neist üritas meeleheitlikult läbi klaasi sissepoole suruda, aga siiski edutult... Tundub, et nad on võtnuks nõuks julmalt ära kasutada linnainimese heatahtlikkust ja leplikkust ja tahavad sellest minna veel kaugemale, et kompida, kuhu maani inimese kannatus neil minna lubab...<br />Igatahes karta on, et kui selline käitumismudel jätkub ja kuritegelikele oravatriaadidele käitumispiiranguid peale ei panna, lähevad nad varsti samavõrd käest ära kui pesukarud ja rebased ning hoidku siis jumal magalarajooni elanikke, kes nendele jõukudele ette satuvad...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-5886089737135148867?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-41155390513619323142010-08-02T15:23:00.002+03:002010-08-02T15:59:41.834+03:00Nii, nyid on see siis selleks aastaks läbi... Sai jälle väikse muusikalise elamuse, pole paha...<br />a mis siis meelde jäi?<br /><br />22.07.10<br />Avamine - pole paha, ysna loomupärane kava. Peab tunnistama, et president peab enda parimad kõned just folgil... kyllap lähedus rahvaga mõjub hästi (pole siis ka ime, et norra kuninglik perekond loomupärast kampsunites märkamatult mööda Oslot ringi vurab ja on rahva seas jätkuvalt populaarne...<br />Natukene imelik ainult, et haridusminister mikrofoni taha puges... öelda tal ju tegelikult midagi ei olnud, ja kogu tema lyhike ylesastumine õhkas harimatu ennasttäis küündimatu väikekodanluse järele... loodan, et järgmine aasta sellel ajal on ta kusagil setu pulmas õukat joomas ning jätab teiste kõrvad rahule...<br />Alpin Ramblaz - hea, aga viga oli vist, et sai neid ka eelmisel aastal kuulatud - võimalik, et järgmiseks folgiks on neist sama meeldiv mälestus kui fernando sternist, kes oli mitu rasvast aastat rahvast lõbustamas, kuid nyid näppis tema kitarri ainult tuul...<br />Ilgi - meeldiv üllatus. Kuigi punt pea sama vana kui ma isegi, kuid selge märk, et lõuna poolt tasub midagi head oodata... ei saa jätta mainimata, et ka baltisakslased hindasid siiski lätlaste kultuuri omal ajal veidi kõrgemalt kui kasimatute ja roojaste eestlaste oma...<br />Tsuumi Sound System - käib ka, kuigi ainus asi, mis meelde jäid, olid roosad sokid kusagil pläta vahel...<br />Janusz Prusinowski Trio - meeldiv leid, võimalik, et peab kunagi minema poola otsima, kindlasti on seal veel paremaid muusikalisi aardeid... selgelt tunnetav kunagise keskeuroopa suurvõimu vari...<br />Csürrentö - lõpuks päris ungarlased, kes ungari muusikat teevad, mis sest, et seegi välisungarlaste muusika, aga igatahes pole mustlasmuusika... kuidagi tuttavlik, kuigi ma pole Ungaris kunagi käinud... ei tahaks uskuda, et hõimuvendlus mõjub... raskusi tekitas kontrabassimängija soo määratlemisega - välimus üsna maskuliinne, samas aga nimi naise oma... ja hääl samuti...<br />Omiri - maailma tantsukursused... kuigi lõpuni ei olnud, oleksin siiski eeldanud, et tantsud, mida demonstreeritakse/õpetatakse on samad, mis on ka taustaks oleva video peal... minusuguse vaikselt süveneva konservatiivsusega hinge jaoks oli ehk veidi liialt progressiivne...<br />23.07.10<br />Nikn Suns - Kuna Oort on vanaks jäänud ja kylma käest tuppa kolinud, siis nende noorte näol on selge ja edumeelne järelkasv olemas... tundus veidi parem ja arenenum olevat, kui eelmisel aastal...<br />Michelle O´Brien and Friends - kuigi nimi on veidi eksitav, sest domineeriv roll oli bändis ühel teisel isikul, oli selle aasta üks parimaid esinejaid... pole midagi teha, iirlased juba oskavad nii head muusikat teha... eks oma osa annab juurde ka lõbusate härjapõlvlaste suurepärane huumorimeel...<br />Ale Möller Band - populaarne, aga isiklikult minu jaoks jäi veidi keskpäraseks, võibolla võttis hinnangut madalamaks herr Alevi labane käitumine... eks rootslased on üldse meist kauem viisakuskaanoneid lõhkunud, aga see herr oli minu jaoks tõesti lihtsalt labane...<br />Pantokraator - kui bass ei oleks nii põhja keeratud, oleks selle maksasiirdamise üleelanud kollektiivi kuulamine väga meeldiv olnud... kerge vanainimese tunne tuli ainult peale...<br />Otava Yo - selle aasta stiilipuhtaim esineja. Ainsad, kes on vaeva näinud ka lava dekoreerimisega. Kandis edasi kõiki neid karikatuuri elemente, mida vene komöödiad on meile aastakümneid sisendanud... väga hea lavashow, ega laibastunult plaadi pealt nii hea ei olegi ehk...<br />24.07.10<br />Taaskord Ilgi - seekord koos salapaariga, kes juba esimeste laulude ajal kaasa ümises ning siis rahva telgi põrandalt yles tõstis ning paar tantsusammu selgeks tegi... isegi parem kontsert, kui esimene...<br />Svjata Vatra + P julm - sain selgeks jälle, mis moes on, aga peab tõdema, et mood jääb minu jaoks ikka arusaamatuks... üsna hea leiutis, et pillide häälestamise ajaks dj plaati kraapima panna... ega mingit muud asja ta vist ei teinudki... või olen ma ehk veidi lahja kõrvaga selle tajumiseks?<br />Habana Son Club - selgelt minu folgikogemuse üks professionaalsemaid ja meisterlikumaid kollektiive... tundub, et sinna valitud tegelased on läbinud väga tiheda sõela... ainult kahju, et meie publik ei saanud eriti aru, mida solist lava peal rääkis... loodan, et nad eriti ei pahanda meie germaanikesksuse üle...<br />25.07.10<br />Järelnoppepäev... lõpetamisele ei viitsi enam minna...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-4115539051361932314?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-83661993478582248022009-10-19T20:44:00.002+03:002009-10-19T20:59:11.484+03:00Inimestel on vahepeal imelikke unistusi. Kes tahab kokaks saada, kes kosmonaudiks, kes pesumasina operaatoriks... aga lisaks üksiksiku tasandile ilmneb millegipärast vahel, et on olemas ka osalt ühised nn kogukondlikud/subkultuurilised unistused... vahel need tulevad, vahel lähevad, aga mõni küll kaob, aga jätab siiski väikse jälje mällu...<br />Nii levisid kunagi siinpool balti merd hämmastavad jutud imelisest elust merede taga peituval Iirimaal, mis ei olnud küll nii pisike maakilluke kui meie kamarake siin, kuid kus elavat tubli ja töökas punapearahvas, kes on enda majandusega imet teinud ja saavutanud väga imetlusväärse elatustaseme...<br />Vargamäe rahval, kellel ei olnud möödunud ajastust enam isegi korralikku linast särki hinge taga, tundus selline ahvatlev maa käeulatuses palju kütkestavam kui hakata koha peal ise midagi tegema/looma ja kogu see vaimne miraaž kogus üha hoogu juurde, kuni tekkiski... kalkunikitkujate põlvkond... kuigi vahel tekib küsimus, kas lihtsam ei oleks olnud siin kõik otsas korralikult teha, et mitte hakata Per Gynti tegema... aga eks õnn ole iga Pearu ja Andrese enda valik ja seda juba õpetada ei saa...<br />Aga jah, kui aknast välja vaadata, siis ilm on meil enam-vähem sama vesine kui Iirimaal, seesama külm ja niiske olustik, mis ka Cromwelli meestele "hinge" läks... nii et kui veel paar kohalikku härjapõlvlast aretada, võiks vabalt ka siin kalkunifarmi üles panna...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-8366199347858224802?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-35506593785805336342008-10-28T22:00:00.003+02:002008-10-28T22:16:31.977+02:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/SQdxiNXaDvI/AAAAAAAAAC4/RDz59_b9gcc/s1600-h/dokument3.JPG"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 302px; height: 400px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/SQdxiNXaDvI/AAAAAAAAAC4/RDz59_b9gcc/s400/dokument3.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5262299522123042546" border="0" /></a><br />Arva ära, mis dokumendiga on tegemist:<br /><br />Kuna tavaks on saanud, et tuleb anda ette vastusevariandid, siis teen seda minagi.<br />Nii et, see dokument on:<br />A. TÜ professorite nimekiri<br />B. Riigisaladuseks tunnistatud dokument Hansoni kadunud portfellist<br />C. Ühele koolijütsile väljastatud I veerandi tunnistuse aseaine<br />D. Ametisoleva haridusministri riigieksamite tulemused<br /><br />Vihjeks võin öelda, et paberi teine pool on tühi.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-3550659378580533634?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-58039151208843553832008-02-22T15:06:00.004+02:002008-02-22T15:22:11.939+02:00Täna on kevadiselt ilus ilm... väga sobilik tähtsate otsuste langetamiseks. Vaatamata sellele, et minu senine töökoht on viimasel ajal näinud tublisti vaeva, et veidi kobedam välja näha, vahetades näiteks ära lömmis vihmaveetorud ja paigaldades uued lillekastid (mis sest, et ilma lilledeta, a ega sellises piirkonnas nad väga rõõmsalt vist ei õitseks ka) etc, ei ole need kerged kosmeetilised muutused suutnud minu sisemist otsust kõigutada. Ka ei ole võimalik töötehnilise varustuse paranemine suutnud minu otsusekindlust muuta... lihtsalt kui inimesed ei sobi koos töötama, siis pole midagi teha... tuleb lahkuda... eks valik, kuhu minna, oli raske ja keeruline (õnneks siiski mitte nii raske, et juuksed peas oleks halliks läinud)... kuid kindel on see, et olen uuele töökohale käe andnud ja seda enam tagasi ei võta... mine sa tea, ehk suudab akadeemilisele õhule lähemalseis minu mõistuse taas avada ja saan üle sellest kergest ideelisest stagnatsioonist ja mõtteorganite laiskusest, mis on antud kohas peale esimest loomingulist aastat sugenenud...<br />jah, ma olen vist liialt hea inimene... lasen ülematel pühad ilusasti üle elada ja siis annan enda tegevuskavast teada... saavad rahulikult uut marsisammu harjutada ning pingviinide paraadi jälgida...<br />PS! kevad on vist tõesti käes.... küll varsti metsa alla ka ylased tulevad....<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-5803915120884355383?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-5172699327429699552008-02-14T14:58:00.002+02:002008-02-14T15:13:24.788+02:00Il fait du soleil! C´est vraiment printempt.... <span style="font-size:-1;"><b></b> </span><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-517269932742969955?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-85411361725283473542008-01-31T20:36:00.000+02:002008-01-31T20:48:20.213+02:00Tänasel päeval on kaks tähelepanekut:<br />1. Liisu leidis, et Ladina-Ameerika veinid on kehvad selle tõttu, et nad (ladinaameeriklased) on Hispaaniast väljarännanud... aga kui kehvad on Hispaania veinid, seda me juba teame...<br />2. Minuga samal päeval on viina sünnipäev resp. 31. jaanuaril 1865. aastal kaitses Mendelejev enda väitekirja "Piirituse ühinemine veega"<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-8541136172528347354?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-4846425683735675672008-01-18T11:01:00.000+02:002008-01-18T11:10:40.413+02:00Nii, väljas pole lumest haisugi... ometi on väidetavalt käes talvekuu... ilma järgi ytleks, et sompus aprillipilvisus... ei grammigi päikest ega isegi mitte plastikhangesid piimapoe akna peal...<br />ja sellisel päeval, kui on möödas juba 1/24 aastast, peavad arhivaarid alles uusaastapidu... eks nad ole oma ajatunnetusega natukene mujal kui tavainimesed... ja tegelevad meelsasti vanade asjadega, millel on trykisoe juba ammu välja pugenud... ja veel parem, kui ämblikud on ka oma võrgud peale mässinud...<br />ja rotiaasta ei ole ju veel alanud... mis teeb asja veelgi kahtlasemaks...<br />nii et igati mystiline yritus näib olevat... aga kes on näinud yldse normaalset arhivaari? isegi midsommeri mõrvalugudes oli kunagi üks arhivaar, kes tegi küll enda tööd pühendumusega, kuid samas kasutas ka enda kätte sattunud andmeid ära, et mõrvarühmale tööd ja nuputamist juurde teha... ausõna, nii palju kui ma neid arhivaare tean, siis nad kõik ei ole nii verejanulised...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-484642568373567567?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-41145953455085122592007-12-21T15:30:00.000+02:002007-12-21T15:39:37.089+02:00Eile õhtul oli trammisõidule tasuta lisaväärtus juurde tekkinud... kahjuks küll ainult selleks korraks, a mine sa tea, ehk ka tulevikus esineb selliseid asju.<br />Lihtsalt ma olin vahepeal ära unustanud, et mõned pisikesed mudilased laulavad suisa vabatahtlikult ja suisa väga hea viisipidamise ja diktsiooniga... olen viimasel ajal märganud rohkem neid, kes tahavad lihtsalt ära venitada/lohistada/läbustada ning ei taha isegi ühte neljarealist jõulusalmikest pähe õppida, kuna see koormab liigselt nende ajurakke ning sedasi ei mahu muud "põnevad" asjad sinna enam ära...<br />Aga seal see oli siis - noor ema väikse tüdrukuga, kes oli umbes lasteaia eas ja see väike tüdruk laulis ise üsna pika jõululaulukese maha... ja üsna ilusasti, selgelt ja korralikult hääldades ka... (oskas palju paremini häält kasutada ning sõnu välja hääldada kui 7,5 aastat vana vennapoeg)... ja pidas sealjuures väga hästi viisi ka... ja sõnad olid peas!!!<br />Igatahes hetkeks tekkis jõulutunne isegi... vaatamata sellele, et lund ei ole ja päkapikud pole minu saapaid veel sooja voodriga varustanud...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-4114595345508512259?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-6258768308979914592007-12-21T13:53:00.000+02:002007-12-21T13:58:05.942+02:00<p class="MsoNormal">Kui Omar kaugele põhjamaale oli jõudnud, oli ta sattunud selle pikkade päevade ja lühikeste ja valgete ööde salapärase maagia lummusesse. See oli tema jaoks midagi erilist… isegi taevas, mis peaks tema kodumaa ja selle maa kohal olema üks ja sama, ei olnud seda mitte… </p> <p class="MsoNormal">Kõik oli ilus ja tore, kuni päevad hakkasid järsku lühemaks jääma, varjud pikemaks ja ööd pikemaks ning pimedamaks… ja öös oli imesid… ja muid koletisi…</p> <p class="MsoNormal">Ei, need ei saanud kuidagi džinnid olla, need oleks Omar kohe saba järgi ära tundnud. Need olid tundmatud põhjamaa koletised, mille kohta ei olnud üheski targas raamatus, mis ta oma pika elu jooksul oli läbi uurinud, mitte ühtegi märget. Ometi olnud nad olemas…</p> <p class="MsoNormal">Kohalikele pakkus Omari hirm salapäraste öiste jõudude ees suurt nalja.</p> <p class="MsoNormal">Omar ei teadnud, kaua tema missioon sellel müstilisel maal peab kestma, seda polnud talle öeldud… Aga ta teadis, et ta peab vastu pidama kuni võiduka lõpuni. Ja see ei pidanud mitte kaugel olema.</p> <p class="MsoNormal">Aga esmalt pidi ta jagu saama hirmudest öiste olendite ees.</p> <p class="MsoNormal">Nende olendite tegevus tekitas talle üsna suurt peavalu. Eriti hulluks läks asi detsembris. Siis ilmusid mingid uued kahtlased tegelased, kes ööpimeduse varjus ringi liikusid ja siis igatsugu maiusi ja muud meelehead sussidesse ja sokkidesse poetasid. Nii oli ka Omar üllatunud, kui ta ühel hommikul avastas enda sussi seest purgi mett. Omar, kartes kõige hullemat, seda mett ei proovinud… aga igaks juhuks peitis ta ka enda sussid ära, et sinna midagi uut ei topitaks. </p> <p class="MsoNormal">Kahjuks oli hommikul sama lugu – tema sussid olid aknalaua servale lohistatud ja pilgeni komme täis laotud…. Ja sussidele olid veel kuldsed kellukesed ka külge pandud.</p> <p class="MsoNormal">Omarile oli sellest küllalt. Vihaga haaras ta sussid ja viskas kaminasse… Kuid see ei vabastanud teda ohtlikest olenditest. </p> <p class="MsoNormal">Kui ta hommikul ärkas ja tahtis unise näoga sokki jalga tõmmata, ei jaganud ta kohe ära, miks see ei lähe jalga… Alles lähema vaatluse juures ta adus, et see oli õunu täis laotud… Omar läks närvi, sellist asja ei oleks ta osanud oodata. Ta heitis ka enda sokid kaminasse… Alles jäi ainult kaks musta, katkist ja haisvat sokki, mille puhul võis kindel olla, et ka kõige paadunum kuri jõud neid ei soovi… </p> <p class="MsoNormal">Kuigi Omar jäi õhtul õndsalt magama, ei saanud ta siiski ikka veel ennast sellest müstilisest maagiast lahti. Hommikune vaatepilt tegi ta tummaks – tema sokid olid puhtaks pestud, triigitud, ära parandatud… nägid välja peaaegu uued…. Ja kummaski sokis oli kallis veinipudel… kusagil põrandal vedeles kahjurite poolt kiiruga kaotatud pesumaja arve… tema sokkide kohta… maksjana oli märgitud keegi hr. Santa Claus… Omar oli hullumas… see ei saa tõsi olla, et nad vaatamata tema rahumeelsele suhtumisele ikka teda provotseerivad… </p> <p class="MsoNormal">Omar otsustas astuda otsustavasse heitlusse kurjade jõududega. Ta varustas ennast pühimaist pühima raamatu ja kindžalliga, millega ta oli omal ajal tuhandeid džinne ja muid kurje jõude eemale tõrjunud ja hävitanud ning asus õhtul ootele… Tema katsed unega võidelda olid esialgu edukad… Kuid kui tal hakkas vaikselt väsimus peale tulema hakkasid silmanurgast pisikesed varjud ilmuma… algul akna serva, siis toanurkadesse… oma üritas neid küll tabada, kuid nad olid liiga kiired… liiga kiired, et neid üldse märgatagi… ja uni oli tugev ja vääramatu….</p> <p class="MsoNormal">Ja hommik oli veel hullem kui varasemad. Nüüd olid need deemonid tema tuppa ka kuuse toonud ning sellele igatsugu asju külge riputanud. </p> <p class="MsoNormal">Omar oli nõutu… Ta jäi mõtisklema ja uurima, kas tema pühades raamatutes on midagi nende kohta kirjas… Tema uurimusi katkes õhtul salapärane kraapimine… algul ei saanud ta aru, kust see tuli, kuid siis hakkas hääl üha tugevamaks muutuma ja ta jagas ära, et midagi tuleb kamina poolt… </p> <p class="MsoNormal">Kiiresti haaras ta kindžalli ja jooksis kamina suunas, kuid veel enne, kui ta kohale jõudis, tuli see olend talle vastu… kaks rõvedalt rõõmsameelset silma vahtisid talle pikkade valgete karvatuustide vahel vastu… kogu selle kolli paks ja üüratu keha oli kaetud punase mantliga ning tal oli mingi kott kaasas… selline see põhjamaa koll siis ongi...<br /></p> <p class="MsoNormal">Omari hing jäi kinni… ta ei suutnud liigutada… tema pea ümber hakkasid keerlema pisikesed varjukesed… oli kuulda laulmist, kellahelinat… veel enne kui ta teadvuse kaotas jõudis ta kõrv eristada maagilise loitsu sõnu: „Jingle Bells, Jingle Bells…”</p><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-625876830897991459?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-45445463466071735342007-12-18T11:55:00.000+02:002007-12-18T11:58:44.646+02:00<p class="MsoNormal">Juba esimesest klassist peale kartis Hendrik jõulude tulekut… mitte küll nii palju jõule ennast, kui sellega kaasnevat jõulunäidendit. See on talle juba neli aastat pidevaid õudusunenägusid tekitanud… </p> <p class="MsoNormal">Ta oli oma košmaariga üksi. Mitte keegi ei aidanud teda siinjuures. Isa oli nädalate kaupa komandeeringus, ja kui ta juhtuski mõneks päevaks koju tulema, siis vahtis ta kivistunud pilgul pornokanaleid ja kummutas liitrite kaupa kodumaa kuulsamaid õllemarke… Hendrik ei olnud teda vist kunagi kainena näinud... võib-olla päris ammu, siis kui ta oli alles sipupükstes ja unistas elutoa tapeedi retsimisest… aga selle perioodi mälestusi ta enda peasopist üle leida ei suutnud…</p> <p class="MsoNormal">Emaga olid tal teised suhted. See oli ikka paras mõrd, kes ei tahtnud teda kunagi ära kuulata, vaid hakkas juba poole lause pealt sõimama, kui loll ja nõme ta on, et temasuguse koht oleks koos teiste kuuevarbalistega kusagil lollide koolis. Kuna ta on niikuinii loll ja idioot, siis peabki ta kodus sedasi käituma. Kui ema arvab, et ta niikuinii valab värvipurgi mööda vaipa laiali… eks ta siis ka teeb seda… ülima naudinguga, sest peksa saaks ta igal juhul. Vahepeal jäi Hendrikule mulje, et kõik oleks ehk teisiti, kui neil oleks väike õde… Ema perverssed käitumised tema suhtes näisid viitavat, et ta oleks tahtnud pigem tütart, keda oma näo järgi vormida…</p> <p class="MsoNormal">Sellel aastal tõotas jõulunäidend tulla eriti piinarikas. Eriti kui arvestada, et lavastaja resp. õpetaja on alles pool aastat tagasi kooli ja ühtlasi ka tema klassijuhatajaks tulnud juba aastaid tagasi poistevaenuliku käitumisega tuntuks saanud bioloogiaõpetaja pr. Kilekõri.</p> <p class="MsoNormal">Oligi saabunud see tund, kui hakati jagama osalistele nende rolle. Hendrik ei teadnud isegi seda, mis tükk lavastamisele tuleb, aga ta süda aimas halba. Tal oli sellest, et ta pidi igal aastal tüdrukute rolle mängima. Ta tahtis vähemalt sellel aastal poisi rolli saada… või muidu… </p> <p class="MsoNormal">Silme eest läksid läbi mõned üksikud arusaadavad katked isa vestlustest tema… Isa on alati rõhutanud, et ta on tahtnud just sellist poega, nagu tal on ja et sellest poisist peab kasvama mees… mitte mingi gei ega muu selline loomake.</p> <p class="MsoNormal">Isa oli ainus, kellega ta rahulikult rääkida sai, kuna ta ei sõimanud ega hurjutanud teda enda maailmaprobleemide pärast vaid uputas need vaikselt etanooli sisse, ilma et keegi teine oleks seda märganud. Ta oli ka ainus, kes teda ema raevukate verbaalsete rünnakute all kaitses ning vahel ka õpetajale selgeks tegi, et tema poeg on siiski Hendrik mitte Henrietta ja ei pea käima koos plikadega kohustuslikus korras heegeldustundides.</p> <p class="MsoNormal">Hendrik tahtis olla täpselt nagu isa seda tahtis. Ta tahtis olla mees, nagu Tammsaare kunagi „Tões ja Õiguses” kirjutas. </p> <p class="MsoNormal">Kuid tema püüdlused said alati tõsiseid tagasilööke. Nii ei lastud teda kunagi kooli jõusaali lihaseid venitama. Kui ta viimane kord üritas sinna minna, siis peatas teda treeneritädi uksel: ”Kuhu sina nüid läed? Kas sa ei leia, et sinu koht ei ole siin?” Hendrik kohkus hetkeks, aga kogus end ja küsis siis: „Miks siis? Miks ma ei tohiks sinna minna?” „No tead,” hakkas tädi natuke ebalevalt venitama „meil on siin praegu ranged ettekirjutused. Kuna sa oled poiss, siis oleks natuke raske sind niisama lubada sisse, sest poistekvoot on hetkeks täis. Oleksid eelmisel aastal tulnud, oleks veel mahtunud, aga praeguseks on nende kvooti vähendatud kolmandiku võrra. Kui sa tunnistaksid, et sa oleksid gei või et su isa on süstiv narkomaan või ema istub terrorismi või narkoveo tõttu kinni, siis ma saaksin sulle koha organiseerida…”</p> <p class="MsoNormal">Hendrikule ei meeldinud valetamine… isegi mitte hädavale… ja mingi gei ta ka polnud… kuigi pinginaaber tal oli selline kahtlane, võis ta käsi südamel vanduda, et ta ei ole temaga mingit suhet omanud… </p> <p class="MsoNormal">„Ei!!!” Hendriku vastus oli lihtne ja kiire. Ta suisa paiskas enda sõnadega tädi mööda ust laiali. Ta lahkus… siiski võidukalt, sest ta au oli talle jäänud.</p> <p class="MsoNormal">Hendriku hing jäi kinni, kui õpetaja külm pilk tema peal peatus. „Nii, sina hakkad sellel aastal Agnest mängima. Ja selga paned selle kläidikese…” Hendrik langes… masendusse. Tema ees vehiti lateksist neetide ja kettidega kleidikesega, mis oleks sobinud pigem viru linnule aga mitte õilsale aadripreilile, keda ta mängima pidi. Ja miks üldse Agnes ja Gabriel? Kas see ei ole siiski liialt räige stseen koolilastele, kes ei peaks suurte inimeste asjadest veel midagi teada? Ja miks peab tema tüdruku rolli mängima? Kas nad tahavad teha sellest mingit geiparaadi?</p> <p class="MsoNormal">Õpetaja nägu tõmbus irvele: „Noh, tõmba kiiresti selga. Etendust tuleb ka palju tähtsaid ametnikke vaatama. Nemad tegelevad seadusloomega ja nendel oleks väga tore vaadata, kui heaks ja võrdseks ja ühiskonna teinud on.”</p> <p class="MsoNormal">Hendrikul oli kõrini. Ta viskas kleidi maha ja karjus: „Jääb ära, mina sellel aastal tüdruku osa ei mängi. Ma olen mees, saad aru, m e e s…” </p> <p class="MsoNormal">„Sõu,”, Kilekõri pilku ilmus teeseldud imestus: „Miks siis? Sa oled alati ju neid rolle mänginud. Miks sa siis nüüd selle vastu oled?”</p> <p class="MsoNormal">Prillide taha moodustus nii räige irve, mis oleks pannud ka kõige suurema elevandi hirmust tarretuma: „Ah, et sina oled siis mees. Tead sa, pisike värdi, pole sa kellegi mees. Ja see väike asjandus, mis sul seal kahe kargu vahel rippub, selle võib arstitädi kääridega lihtsalt ära lõigata. Ja kui mina tahan, siis sa lihtsalt oled Agnes. Mind ei huvita see, mis sa ise tahad. Mina ütlen, kes sa olla võid, mina ütlen, kes sa olla tahad. Sa kas tõmbad selle kostüümi selga, või ma kutsun arstitädi…”</p> <p class="MsoNormal">Hendrik ei pidanud vastu. Ta hakkas jooksma… tema karje kajas üle kogu koolimaja… ta jooksis… jooksis… minema sellest õuduste majast. Minema sellest kohitsetud ühiskonnast, kus ei saanud olla sina ise vaid pidid võtma selle rolli, mis omast tarkusest keegi sulle ette andis. Ta tahtis ürgset vabadust olla see, mis jumal talle andis…</p> <p class="MsoNormal">See ühiskond on määratud hukule… Hendrik teadis seda. Ta jooksis siit ära, ta jooksis, et leida vaba kalju, kus rajada uus ja puhtam koht, kus austatakse inimest… Ja ta leidis selle…</p> <p class="MsoNormal">Need jõulud olid Hendriku jaoks ühed õnnelikumad. Ta istus lumises metsas koos Rudolfi ja hr. S.Clausiga lõkke ääres ning jõi kuuma vaarikateed ja rääkis tähtedest, Aristotelesest, päkapikkudest, püramiididest, indiaanlastest, piraatidest ja muudest põnevatest asjadest… ja lõkke ääres oli nii soe… ja turvaline. Ei mingeid seadusi, määrusi, ametnikke ega volinikke.. ainult nemad kolmekesi ja tähistaevas…</p><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-4544546346607173534?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-72452913567670158952007-11-26T12:37:00.001+02:002007-11-26T12:45:10.073+02:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/R0qiIJNIaEI/AAAAAAAAACw/NgmZfas_okA/s1600-h/ale_stout.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer;" src="http://1.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/R0qiIJNIaEI/AAAAAAAAACw/NgmZfas_okA/s320/ale_stout.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5137096585763121218" border="0" /></a>Liisuga nädalavahetuse kaubakeskusi läbi kammides avastasime, et teatud õlletooted, mis on meie toidulauda täiendanud mitmeid kordi ja saanud meie poolt ka asjaomase tunnustuse osaliseks, on poeriiulilt kadunud... veendumaks, et see ei ole hetkeline kaubadefitsiit, piilusime ka a le coq´i kodulehele, kuid antud asutuse õllede nimekirjas seda ei olnud... olid igatsugu kahtlased tooted, mida ma isegi enda koerale ei annaks (mitte et ma oleks vahepeal koera võtnud), enda peal katsetamisest rääkimata...<br />Aga jah, igatahes on kahju tõdeda, et JÄRJEKORDSELT on poest kadunud toode, mis oli tarbimist väärt... ja seda tühimikku ei suuda hetkel kohalik turg kuidagi täita.<br /><br />nii et langetagem hetkeks pea, et leinata järgmisi kadunud sõpru ja kangelasi:<br />A LE COQ ENGLISH ALE<br />A LE COQ SPECIAL STOUT<br /><br />ja et see plastikpudelis kange õllelaadne toodang (mis ei õigusta kuidagi õlle nime) meie õlletootjatele kurku kinni jääks....<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-7245291356767015895?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-46197399099054608452007-11-23T14:38:00.000+02:002007-11-23T14:39:40.286+02:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/R0bKAZNIaDI/AAAAAAAAACo/GSKVUPf4CwI/s1600-h/regen.bmp"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer;" src="http://2.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/R0bKAZNIaDI/AAAAAAAAACo/GSKVUPf4CwI/s400/regen.bmp" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5136014533177403442" border="0" /></a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-4619739909905460845?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-44961425678487744082007-11-09T21:50:00.000+02:002007-11-09T22:12:08.445+02:00Huvitav küll, miks ebameeldivad asjad armastavad ennast ühele ajale koondada?<br />näiteks tänasele, imeilusale sügistalvisele päevale...<br />Päev algas juba imelikult... pidin tavapärasest kauem trammi balti jaamas ootama... küllap oli see tingitud agaratest ühisteenuse kontrolöridest, kes kusagil seal enda bussi eeskirjavastaselt pargivad ja siis kopli suunas suunduvad trammid läbi tõmbavad... ei tea, kui suur nende saak oli, aga vähemalt mahtusin selle trammi peale...<br />Lisaks sellele suutsid töömehed mitu korda meil alarmi tööle panna... üsna võigas heli, nii et parem ärge tahke seda kuulda... probleeme tekib eriti siis, kui tahad samal ajal oma tööd teha...<br />Ok, läksin rongi suunas... aga näed, selle asemel, et tulla 16:29, nagu peaks, oli märgitud, et hilineb ja saabub 17:00... kuna ei tahtnud riskida, siis ei hakanud bussi peale pyydlema, vaid otsustasin ära oodata... 2 minutit enne kl 5 tuli üks tädi, kes jalutas ringi ja teadustas, et tartu kiirrong väljub kuuendalt rajalt... ok, kiiresti sinna... saabumisaeg oli juba 17:08 peale lükatud... ok, lõpuks see tuli... kl oli 17:10, kui suutsin ennast maha istutada... aga söitma hakkas see asjandus alles 17:23... siis liikus ka nagu tigu ning peatus paariks minutiks lilleküla kandis...<br />nagu ikka, peatus ülemistel... siis jäi oodata, millal piletimüüja sinuni jõuab ja selle õnnetu paberilipaka saad ära lunastada... aga juba kaugelt oli näha, et ta müük läeb va vaevaliselt, ise näost punane, üritas ta inimestele midagi seletada, vahepeal ka helistas kusagile... ja milles probleem - ülemistel oli peale tulnud suur hulk inimesi, kes olid seda rongi pidanud narva rongiks... aeg olla sobilik... kuigi oli vist veidi teistsugune küll, a kes seda ikka tähele pani... ja alles rongis selgus, et nad sõidavad veidi vales suunas... ja esimene peatus oli alles TAPAL...<br />aga vähemalt kaheksa paiku jõudsin siiski tartu...<br />enne rongile minekut jõudis veel üks probleem endast märku anda... rootsi põgenenud venna mutt helistas... keeldusin temaga täna rääkimast... (ega mis mul ikka rääkida, mõlemad suured inimesed, miks peaks mina nende suhteid klaarima...)... pärast tuli välja, et oli õhtul terve suguvõsa läbi helistanud... ei saagi aru, mis ta täpselt tahtis, ema jutu järgi sain aru, et mitte väga mõistlikku... pigem võib näha, et üritas finantse välja pressida...<br />ja lõpuks meile vaadates avastasin, et olin ühelt konkursilt saanud eitava vastuse... samas, ma ei näe mingit põhjust, miks nad oleks seda teinud, sest minu teada olid seal üsna nigelad kandidaadid... pigem on ehk probleemiks, et ma küsisin palka, mitte elatusraha, ja see võis mu sealt elimineerida... kuigi eks seal oleks alluvussuhted viinud mingi kokku uue tropiga... ega eriti lõbus poleks olnud... aga vähemalt jutuajamisele oleks nad ikka pidanud mind kutsuma... eh, las keeravad ise oma s* seal kokku...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-4496142567848774408?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-75874136525049810732007-10-13T01:18:00.001+03:002007-10-13T01:25:54.465+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/Rw_0Z-zTbaI/AAAAAAAAACc/Zkp76rucGss/s1600-h/los+ojos.JPG"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer;" src="http://4.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/Rw_0Z-zTbaI/AAAAAAAAACc/Zkp76rucGss/s400/los+ojos.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5120580028535631266" border="0" /></a><br /><br />Que bonitos ojos tienes<br />Debajo de esas dos cejas<br />Debajo de esas dos cejas<br />Que bonitos ojos tienes.<br /><br />Ellos me quieren mirar<br />Pero si tu no los dejas<br />Pero si tu no los dejas<br />Ni siquiera parpadear.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-7587413652504981073?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-35231166203949926092007-10-06T12:56:00.000+03:002007-10-06T13:07:32.749+03:00Nii, täna siis avati Juri Lotmani skulptuur ülikooli rmtk ees... ise ma kohal ei käinud, aga loodan, et asi läks nagu plaanitud ja vahejuhtumisteta.<br />Vähemalt kui eile sealt mööda läksin, siis käisid veel viimased ettevalmistused. Veel õhtuhämaruses nühkisid usinad töölised skulptuurilt, mis minu arvates meenutab rohkem hr. juri aju keerulisi keerdkäike, viimaseid spämmi-riismeid ja muud ebaakadeemilist saastet. Ja purskkaev töötas... oli kuidagi teistsugune kui eelmisel sygisel...<br />Siis tuli meelde, et raudteejaamas oli mihhail seisnud... küllap ta ootas, et millal ilmub vaguni ukse vahelt välja üks eelpoolmainitud skulptuuri olulisi võtmedetaile - väikeaju... aga kuna kuuldavasti olla ta väga arglik ning suurte rahvamasside suhtes veidi pelglik, siis ei jõudnud ma tema ilmumist ära oodata...<br />Aga nüüd on siis Tartu ülikooli semiootikutel, filosoofidel, sotsioloogidel, aga miks mitte ka teoloogide, füüsikutel ja teistel olemas koht, kus võimalik istuda ja proovida antud skulptuuri lotmaniks juua... see on küll üsna raske katsumus, aga annab siiski tugeva impulsi abstraktse mõtlemise arendamisel ning mõjub hästi nende filosoofilisele arengule...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-3523116620394992609?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-40876503582438624722007-10-03T16:41:00.001+03:002007-10-03T16:43:36.945+03:00<p class="MsoNormal">Politsei vanemkonstaabel José Paulinho jaoks oli see kõige tavalisem maikuu hommik… Päike oli tavapäraselt soe ja linn paksult välismaised heaoluühiskonna heidikutest turiste täis, kes ei osanud enda rahaga muud teha, kui seda ühte Euroopa provintsilinnakesse tuua, et seal pärismaalastel paremat põlve luua.</p> <p class="MsoNormal">Tõsi, see ei olnud siiski kõige tavalisem päev härra Paulinho elus, sest ta oli tavapärasest veidi varem tööle tulnud. Tema varasele tööleruttamisele oli eelnenud pikk ja magamata öö, täis luupainajaid ja hirmuhigi… kujutelmad tema sadistlikest kolleegidest jälitasid tema mõtteid varaste hommikutundideni… Ainuüksi mõte sellest, et <span style="">Vinho do Alentejo võiks<b> </b>laost ilma tema osaluseta ära jalutada, et keegi tema kolleegidest temast ette jõuaks, ei andnud talle asu… Seetõttu asuski ta juba peale kolmandat kukke kesklinna poole. Mida lähemale Policia Juduciaria </span>tuli, seda kiiremini José süda rinnus peksis. Viimased meetrid ta lausa jooksis…<span style=""><o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span style="">Jah, lõpuks seal see oligi nüüd… tema ees… lahti korgitud… José tundis, kuidas see ime seal pudeli sees hingas täpselt tema rütmis… milline kaunitar!!! Milline aroom… milline värv…<o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span style="">Õrnalt paitas ta pudelit ja luges nurruvalt sellelt teksti: „Reguengos Red Garrafeira Dos Socios Alentjo DOC… <st1:metricconverter productid="1999”" st="on">1999”</st1:metricconverter>.<o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span style="">Jah, Inglismaal on nad nõus sellise asjanduse eest tervelt <st1:metricconverter productid="106 naela" st="on">106 naela</st1:metricconverter> välja käima. Temal aga piisab sellest, kui minna asitõendite ruumi ja see lihtsalt riiulilt võtta… milline raiskamine see küll oleks, kui ta oleks selle sinna jätnud… Ega turistid ei oska ju korralikku veini nautida, nad loevad ainult hinnasilte ja kaanivad ennast täis kui barcelona rotid…<o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span style="">Tema hommikust vaikelu jumalate joogiga segas üks segane välismaalane, kes uksest sisse tormas ja talle näkku hingeldas: „Boa tarde!…”<o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span style="">José tahtis turisti vältida ja keeras talle selja, kuid see jätkas tema piinamist, rääkides edasi: „Me chamo Mccann. Sou dos…” ta tekst katkes nagu lõigatult, ta nägu läks krimpsu kui kuivetunud sidrun ja ta jätkas kahtlustava pilguga: „Você me endente?”<o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span style="">Inspektor, saades aru, et pääsu pole, keeras ennast tüütu turisti suunas ja sõnas: „</span><span style="" lang="EN-US">Falo</span><span style=""> ingl</span><span style="" lang="EN-US">ê</span><span style="">s.”<o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span style="">Samas, ta võpatas, tema hing jäi kinni… just seda oli tal veel vaja… see oleks teinud tema hommikuse olemise väga meeldivaks, tema, pudel veini ja põhjamaine kaunitar… Tema vuntsid läksid rõõmust krussi kui ta naeratades jätkas: „Minha namorada querida, você é linda!” Tema kaks ja pool tsentrit kaaluv ollus suisa sulas väikese kontori aknast sisse paistva päikese käes:</span><span style="" lang="EN-US"> “</span><span style="">Quero estar contigo para sempre</span><span style="" lang="EN-US">. </span><span style="">Te amo com todo meu coração</span><span style="" lang="EN-US">, </span><span style="">quer casar comigo? Seja minha!...”</span><span style="" lang="EN-US"> <o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span style="">José silme ees lõi mustaks… ta peast käis läbi sähvatus… valu… kuulda oli kahtlast klirinat… laual nirises… vein… tema jaoks oli see hullem kui veri… oleks see ometi tema veri olnud… teadvus kadus…<o:p></o:p></span></p><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-4087650358243862472?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-86452587526862349502007-09-20T23:11:00.000+03:002007-09-20T23:12:16.575+03:00نبغيك عايشة ونموت عليك<br />هادي سيدة حياتي وحبي<br />انت عمري وانت حياتي<br />تمنيت نعيش معك غير انت<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-8645258752686234950?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-60058264219670756922007-09-20T10:24:00.000+03:002007-09-20T10:29:05.209+03:00Je ne sais pas quoi penser.... quoi faire.... tu peux parler de tout... te confier?<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-6005826421967075692?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-76523564839020975602007-09-04T16:28:00.000+03:002007-09-04T16:46:15.433+03:00Mustamäe idüll...<br />läen mina õhtal balti jaama, inimesi na kahtlaselt palju... hetk ajusurma, siis tuleb meelde, et oi, september hakkas pihta ju ja nyid kõik jälle linnas tagasi... lasen esimese trolli mööda... sinna mahub vaat et 84 % inimestest peale... mis valemi läbi, on mulle veel arusaamatu, aga samas, kui lugeda trollides silte, et seal on nii ja nii palju iste- ja seisukohti, siis äkki mahub ka... ehk ma olen lihtsalt parandamatu laiutaja.... kuigi jah, naljakas oli vaadata, kuidas inimesed ennast sinna peale pressisid... täna hommikul nägin, kuidas väiksed koolijytsid üritasid ennast koos suurte seljapampudega trolli ukse vahele pressida, aga peale mitut luhtaläinud katset loobusid ja hakkasid uut ootama....<br />Aga jah, lasin teise trolli ka mööda - vale liin... õisemäele täna ei läe... lõvi ei taha kindlasti sellise ilmaga minuga piknule tulla... pigem ootan selleks uut suve...<br />mahutan siis ennast kolmanda trolli peale, veidi räpane, aga siiski on ka veidi ruumi hingata... imelikud inimesed istuvad koos... üks 25 aastane tädi (ausalt, tema kohta ma enam neiu öelda ei taha), selgelt vintis, istub ja korrutab enda vestluskaaslasele, kes näeb välja kui pikalt dieedil olnud haista gäng, kes on kusagilt korraliku jalgratta pihta pannud, et "спорт, это моя жизнь, спорт ... это все моя жизнь..." ja kulistab kaheliitrisest bock´i pudelist paraja klõmaka.... haista gäng seletab talle vaikselt midagi, aga tädi jätkab ikka oma juttu...<br />läen trollist maha, koos minuga ka teisi inimesi, paar slaavi meest irvitavad omavahel selle sportlase üle....<br />jõudsin mustamäele... läen, astun sisse, kooli algus on ka siia jõudnud... inimesed tähistavad esimest koolipäeva... õigemini kaks peret... üks õde oma pojaga, kes läks esimesse klassi, ja tema vend, kelle üks laps läks esimesse klassi, teine ei ole veel nii vanaks saanud... kaasas on ka kolmas laps, kes on tema teise poja ema poeg... (need sugulussuhted on seal vahel ysna segased... nagu ladina-ameerika seebis kohe)...<br />lapsed jooksevad ringi, haukavad head ja paremat... õde istub köögis, tegeleb ahelsuitsemisega.... vend istub arvuti taga ja tegeleb järjekindlalt paaritusprobleemidega... vahepeal läeb ja teeb mõne suitsu ning kallab veidi viina kurku... siis jälle asjalikult paaritusprobleemide kallale... ja lapsed jooksevad ringi, ja jooksevad, nii et maailm käib ringi ja ... vihma ei hakkagi sadama....<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-7652356483902097560?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-91019464132647137732007-08-31T13:48:00.000+03:002007-08-31T13:50:56.744+03:00Savez-vous quelle est l'origine du mot "Fuck" ?<br />Et bien, sous le règne d'Henri VIII, la population anglaise a dramatiquement diminué (genre de moitié) suite à des épidémies ou guerres ou je ne sais quoi encore.<br />Ce cher Henri était inquiet pour l'avenir de son pays. Alors, il s'est aperçu qu'il avait plein de bagnards dans ses prisons et de prostitués.<br />Du coup, il a organisé des rencontres entre ces 2 CSP (si l'on peut s'exprimer ainsi) pour repeupler son pays. On a appelé "ces rencontres": Fornication Under Control of the King", d'où fuck.<br />(La moitié des anglais descendent donc de putes ou de criminels, ceci explique cela...)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-9101946413264713773?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-52744946590870397782007-08-30T13:11:00.000+03:002007-08-30T13:35:23.573+03:00Neljapäev... kuigi puhkus on alles paar nädalat tagasi lõppenud, on sellel neljapäeval üsna rutiinne raamistik... nagu oleks töörütm kõik taastunud nii nagu oli kevadel. jah, kuigi enamikel inimestel tuleb see alles paari nädala pärast, kui uue kooliaasta alguse esimene rebasevaimustus on üle saanud...<br />Nii, aga millega seostub neljapäev... esmalt koristuspäev. Tavaliselt tuleb koristusseadmete operaator resp. koristaja (loodan, et suupärasema väljendi kasutamine ei solva kedagi... mitte et ma oleksin nõus seda mingi muu asjandusega asendama, aga lihtsalt üritan viisakas olla) kl. poole 10 paiku, täna oli juba kl 9 kohal (ja millegipärast on ta esmaspäeviti enne 9 kohal, kuigi siis on suurem tõenäosus, et keegi meist enne 9 kohale ei jõua. neljapäeviti olen ma ikka varakult kohal, juba pool 9, aga siis ta kiuste tuleb hiljem). Koristaja tegevus oli tavapärane. Avas oma koristusseadmete hoiuruumi ukse (millel on mingi kahtlane tööruumi silt, mis ei vasta tegelikult sisule, ja see on nii pisike ruum, et pigem tuleks seda nimetada kraanikausiga kapiks), millest paiskus mööda koridori laiali "meeldivat" aroomi. See pole küll võrreldav eelmise koristaja habendatud prügi tunnuslõhnaga, aga siiski... pealegi, kui ta nyid selle lapi sealt veest välja võtab (kus see on ligunenud esmaspäevast saati) ja otse põrandale paneb ning edasi-tagasi liigutusi tegema hakkab, siis kogu see aroomiteraapia ainult võimendub. Siin viimasel nädala on sealjuures hakanud välja lööma tema vana kooli kogemused. (kes ei mäletaks, milline oli koristajatädi varustus aastal 1985? enamasti koosnes see harjast, kühvlist, mõlkis tsinkpangest, mingist kahtlasest pesuvahendist ja riidetükist, mis kasteti vette, väänati veidi kuivemaks ja siis pandi harja otsa ning millega siis põrand üle tõmmati. Enamasti olid koristajad kokkuhoidlikud ja kasutasid selleks vanu särke, mis selga enam panna ei kõlvanud. aga oli ka juhuseid, kus rakendust leidis ka vana auklik aluspesu... ). Ma ei tea, miks vanasti oli kombeks lappi harjaga vastu põrandat pesta... aga see esmaspäev ja tänane päev on sellega hakkama saanud ka kõnealune koristusseadmete operaator, kasutades kyll siiski kaasaegset ja spetsiaalset koristustehnikat... kuigi minu meelest ei oleks seda vaja olnud... ei julenud vaadata ka, äkki võib veel mulle eluohtlikuks saada.<br />Kuigi võib oletada, et ehk üritas ta sedasi saada lahti hallitusest ja muust saastast, mis võis lapi külge tekkida, sest ega põrand oli pärast kahtlaselt naksuv küll... ja kogu selle protsessi juures eritus "võrgutavat" koppe lehka... tunnen, et ma olen sellistes töötingumustest igati ära teeninud terve liitri tasuta piima... nagu vanasti tervistkahjustavatel kohtadel olla jagatud...<br />Õnneks ei ole mul koristajaga tekkinud tihedamaid verbaalseid kontakte kui "Tere", "nägemist", "kas ma võiksin toa ära koristada" etc... nii et seetõttu ei ole mind ka vastava salapärase käsitöö üksikasjadesse pühendatud...<br />Teie märksõna neljapäeviti on allüüriline, kes tuleb ja kes omab koristajaga lähemaid suhteid (pigem küll ühepoolseid, aga see ei päästa teda pikkadest juttudest a la minu lollid üürnikud... aga õnneks on ta lühikest aega ja üsna hõivatud, mistõttu õnnestub tal halvimat vältida).<br />kolmas märksõna - ülemust pole. Isegi kui teda on, teda ikkagi pole... eriti neljapäevadel. võib karta, et siis on tal kodus kalapäev (tegemist siiski minust märksa vanemate inimestega, kellel võivad sellised vanad traditsioonid selgelt man olla) ja ta üritab ennast selleks vaimselt ette valmistada...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-5274494659087039778?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-5230633042447914002007-06-26T21:15:00.000+03:002007-06-26T21:26:01.645+03:00Nii, täna oli ilus päev... selline selge, päikeseline, soe... mitte nagu ilmateadlased on lubanud... mitte et ma selle üle väga õnnetu oleksin...<br />aga eks selline ilm toob igatsugu tegelasi välja. nii jõudsin peale tööpäeva, mis ei olnudki suviselt kerge, nagu mõni võiks arvata, balti jaama. seadsin ennast seal trolli ootama, kui vaatasin: tuleb neiu, ühelt poolt... kiviga, arvad sina?... aga vot ei olnud kiviga... tuli neiu, yhelt poolt... vikatiga... selline ilus uus vikat oli... ei olnud kahtlane vägijook, mis niidab nagu vikat, ikka ehtne vikat oli... no see asi, mida kasutatakse heina niitmiseks. tundus suisa ysna uus olevat, isegi vars oli terve ja puhas... nagu oleks otse poest ostnud... kuigi ma ei mäleta, et balti jaamas vikateid myydaks... ja läks neiu trolli peale, ja võttis vikati kaasa... mis edasi sai, ei oska ma öelda, sest ma läksin teise trolli peale... mitte, et ma oleks kartnud, et ta oleks selle vikatiga midagi kurja trollis teinud, aga ma lihtsalt vajasin sihtpukti jõudmiseks teise liini teenuseid...<br />aga jah, ei hakka täna pikalt plärama, lõpetuseks mainin, et vennapoeg tegi täna kahtlaselt ehmatava avalduse... tuli teine rõdult ka karju: mul on kõva, mul on kõva!!! muidugi jah, ta pidas silmas voolimissavi...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-523063304244791400?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-90731016947845145122007-06-08T11:07:00.000+03:002007-06-08T11:11:16.275+03:00Nii, nyid on siis meie asutusele lisandunud veel funktsioone. Sel ajal kui juhataja uut laadungit maha laadis, olla tema juurde tulnud vene noormees ja küsinud turismiviisat... teisel korrusel pidi tasuta jagatama...<br />paneb suisa kukalt kratsima, sest kui ikka meie teadmata teisel korrusel keegi oma büroo lahti on teinud, kus turistiviisasid saab... nojah, eks kolleeg on siin viimased päevad kuulnud igatsugu asju... mina olen selle kyll saunavaimu kaela ajanud, aga mine sa tea, mis viisatont veel siin võib möllata... igatahes kui ma ta kätte saan...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-9073101694784514512?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-23804225408621523122007-05-30T23:37:00.000+03:002007-05-30T23:43:36.864+03:00nyid olen ma väikese dilemma ees. kui prismas on kogu aeg pikad sabad, olgu nii vähe inimesi kui tahes, siis nyid ma ei julge enam ka rimisse minna... seal kyll lyhemad sabad, aga kui ikka tšekile ilmuvad mingid tundmatud artiklid, mida sa ise pole korvi lisanud, siis võtab tummaks kyll... peab vist sisse harjutama kombe kohe kassa juures tšeki ylevaatamise... summa on kyll väike, aga siiski päeva jooksul jõuaks nii mõndagi kokku ajada...<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/Rl3hTuSAwnI/AAAAAAAAACM/MdaPDPfglcE/s1600-h/tshekk2.JPG"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer;" src="http://2.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/Rl3hTuSAwnI/AAAAAAAAACM/MdaPDPfglcE/s400/tshekk2.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5070456484446388850" border="0" /></a><br />kui keegi teab, mis see korduvkasutav on, siis öelge mulle ka... ma ise ei jaga veel ära....<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-2380422540862152312?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-84085592434188802562007-05-14T15:20:00.000+03:002007-05-14T15:30:58.021+03:00Jah, see on tõsi, et vaimud, kollid, kummitused, vägilased ja muud müstilised olendid pole oma otsa leidnud ka tänapäeva ühiskonnas. Nende järkuvale eksistentsile viitab nende üleloomulike jõudude jätkuv kummardamine... (mis peaks ehk eriti murelikuks tegema kohalikke kristlikke usuliidreid?)...<br />igatahes on vaimude kummardamine haaranud ka meie maja koristajat, kelle viimaste kuude tegevus viitab otseselt sellele, et kas köögis, või kusagil mujal majas elab/elavad pahad vaim/vaimud, kelle lepitamiseks on ta usinasti prügikasti sisu sorteerinud, analüüsinud, välja korjanud sealt mõningad objektid, mis on tulnud tema meelest sellele üleloomulikule jõule ohverdada... nii on ta kunagi välja võtnud ja ära pesnud paar kärbatanud õuna (mis tema teadmata siiski sinna prügilasse tagasi rändasid); kraanikausi alla prügikasti kõrvale on vaimule maiustamiseks pandud šokolaadikarp koos paar kommiga... sellest ei saanud ta mööda ka täna, võttes prügipangest välja mõned minutid varem sinna visatud aegunud kalevi kommid (2 tk, mesikäpp), ja pani sinna samasse prügikasti kõrvale, fairy pudeli juurde (mul puuduvad andmed, kas ta neid eelnevalt ka fairyga pesi, aga välistada seda ei saa)...<br />küllap on ka prügikastist leitud puruksrebitud kirjade kokkupanek ja nende lugemine samuti seotud loitsimise ning maagiaga... ehk tekitab kellegi isiklike asjade detailne teadmine köögivaimus sisemist rahulolu?<br />jah, pean seda asja veidi analüüsima, ehk oskan varsti isegi määratleda, mis laadi vaimuga tegu on... igatahes kuri kahtlus on, et see võib olla mingi eksinud saunavaim, sest üsna tihti jäävad tennised naksudes põranda külge kinni... liiga tihti, et see mingit tähendust ei omaks...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-8408559243418880256?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-62952718018573354342007-05-14T11:20:00.000+03:002007-05-14T11:29:20.748+03:00Ilus hommik oli... selline kuiv, päike piilus... erinevalt kolme kuu tagusest ajast oli liiklus poole 6 paiku linna peal märksa tihedamaks läinud... kusagil Uus tn. 65 prügikasti juures käis kahe naisterahva vahel elav diskussioon... ma nyid ei tea, kas prygikasti sissepaneku või väljavõtu juures... igatahes ei viitsinud seda uurida... pole minu mure, las jäätmekäitlusega tegelevad ikka need, kellel selleks vastav väljaõpe on...<br />bussijaama vastas statoli taksoparklas oli tavapärasest rohkem taksosid... aga tundus, et nii varasel hommikutunnil kliente nappis... nii oli seal üks taksojuht võtnud kätte ja loopis saiatykke yhele tuvile, kes seal kõnniteel ukerdas... ma ei tea, kas see tuvi sai pärast ka kõhuvalu, kuid igatahes sellest saiast, mis seal maas vedeles, oleks saanud söönuks terve parv... no kaks pätsi oli vähemalt seal maas... kui mitte rohkem... (huvitav, miks ainult üks tuvi? kus teised olid? või oli see taksotuvi?)<br />ja millegipärast tundus linnaliinibusse ka rohkem liikuvat kui talvel... kas talvised hanged on bussiliikluse takistajaks?<br />rong oli tavapäraselt mõnusalt suure laiutamisruumiga... piletimyyk käis valutult (ma ei tea, vahel nad päris mitu korda vägistavad mu säästukaarti masinast läbi, enne kui see oma funktsiooni ära täidab...)<br />nojah, ja kui tööle jõudsin, oli kõik endine - pesuvahendist ujuvad põrandad, mis saapatallad kinni võtavad... lisaks sellele sai koristaja täna korralduse, et ta ei pea aknaid pesema... aga arvake ära, mida ta tegema hakkas? ometi oleks tal vaja pakilisemaid asju teha...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-6295271801857335434?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-45458415017526954172007-05-11T08:43:00.000+03:002007-05-11T08:53:54.286+03:00esimene elusolend, keda täna nägin, oli ... kass... seesama, kes ikka trepikoja istub ja inimeste üle valvet peab... aga täna oli ta kõigi poole seljaga... ta isegi ei liigutanud, kui ma mööda läksin. tema huviks oli vaadata aknast ... kajakaid... hetkeks käis peast läbi, et olen ennast lolliks maganud, aga ui maja uksest välja sain ja kajakas mind ukse juures vastu võttis, siis ma sain aru kyll...<br />ja üldse on linn imelikke inimesi täis. tuleb või trammipeatuses vastu inimene, vunts muhuleb, võtab põuest vana tallinna, heidab sellele heldinud pilgu, paneb põue tagasi, muheleb vuntsi ja kõnnib edasi...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-4545841501752695417?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-53707509355379294522007-05-10T22:13:00.000+03:002007-05-10T22:24:52.538+03:00täna oli täiesti tavaline päev. mitte midagi erilist ei toimunud. erinevalt eilselt ei hakanud isegi plekise naeratusega slaavi soost elatanud "kaunitarid" tänavapildis silmas (nagu eile).... huvitav, kas ma olen valinud vale ameti, et need ühiskonna imelikumad grupid minust eemale hoiavad... teisalt, see on ka õnnistus. sest ega ma ikka ei tahaks, et iga hommik tuleks mingi hull ukse taha ja küsiks näiteks saunateenuseid... ausaltöeldes, ma ei teaks ka, kus lähim saun on. mendipunkti ja selle kõrval asuvat systlavahetuspunkti tean ainult orienteeruvalt, ausalt, ise ma seal ei käi....<br />ah ja, kastanid on mustamäel rohkem lehtes kui koplis... miks,... hui znajet...<br />aga homme on reede ja saab jälle kodu manu...<br />selle pooleteise aastaga olen hakanud rohkem hindama tartu elukeskkonda... seal lihtsalt on enam asju, mis industraliseerunud yhiskonnas meelerahu pakuvad... ta on vaiksem, rahulikum, sydamlikum... nagu mingi väikelinn, puudub selline tallinnale omane kiirustamine eikusagile... kahju ainult, et nädalalõpud nii lyhikesed on...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-5370750935537929452?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-69481291920110297442007-05-08T14:57:00.000+03:002007-05-08T15:11:54.316+03:00jah, tundub, et raha ei armasta mind... või vähemalt need inimesed, kes peaksid seda minu suunas suunama, ei oska/ei taha/ei suuda seda minu juurde suunata... ma ei tea, kas viga on minus, ülemuses, ülemuse ülemuses, eestseisuses, kliendis nr. 1, kliendis nr. 2 või milleski muus, aga kui ma ikka enda higiga välja teenitud raha kätte ei saa, siis võtab tuju mustaks küll... tševo radi? ma ei näe mõistlikku seletust... ma ei suuda aru saada neist inimestest, kes ei suuda lihtsatest tõdedest aru saada...<br />krt, ajab jooma... aga ei saa juua, kuiv seadus on... vähemalt neljapäeva hommikuni...<br /><br />jah, järgmine kord tuleb teha kliendiga esmalt eelleping... ega ei saa enam kedagi usaldada, isegi neid, kes esmapilgul normaalsed on olnud (klient nr. 1, kes muidu olla tore inimene, ja nyid järsku viskab ära... viga võib olla ka ühe vahelüli kommunikeerumis- ja selge eneseväljenduse oskuse puudulikkuses, aga ma ei saa teda kahjuks vahelt ära ka jätta...:(<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-6948129192011029744?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-2651567977026436032007-04-18T10:54:00.000+03:002007-04-18T11:08:57.756+03:00Jah, tundub, et ma olen keele arengule jalgu jäänud. Ei, mind ei häiri need mõttetud keelekorraldajad, kes omaks lõbuks uusi sõnu nagu jülk ja pülk välja mõtlevad ja siis solvuvad, kui need sõnad kasutusse ei lähe.... mind häirib see, et minu haldusalas on laialt hakatud kasutama terminit, mis mind väga tihti segadusse ajab.<br />Nimelt juba mitmendat kuud järjest on üha enam bürootöötajaid tellimuste esitamisel hakanud rääkima mingitest "karbikaantest". Minu, kui vana kooli arhivaari jaoks on kaks kindlat artiklit, mida neile pakutavate arhiivitarvikute seas leida on, yhed on arhiivikarbid (pean silmas standardset a4 formaadis arhivaalide horisontaalseks säilitamiseks kasutatavat kokkuvolditava pinnalaotusega, topeltkülgedega, klammerdamata ja liimistatud pindadeta arhiivikarpi mõõtmetega 280x120x350) ja teised säilikukaaned (a4 formaat, kahe paelaga).<br />Nii et kui nad helistavad ja tellimuse esitavad, siis ma pean alati üle küsima, kumba nad siiski tahavad. Ja siis vahel nad seletavad, et tahavad neid suuri siniseid asju, kuhu kõik sisse pannakse; või neid paeltega asju, mille sisse dokumendid köidetakse...<br />aga jah, ega kuna ma ei tea, kumba nad mõtlevad... ons viga minus?<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-265156797702643603?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-57116116291195491982007-04-17T16:03:00.000+03:002007-04-17T16:10:37.047+03:00Täna oli üsna tavaline päev... selline töiselt rutiinne.... seniks, kuni kolleeg leidis, et nüid on kõht tyhi ja aeg minna keha kinnitama... Ma ei teagi, mis täna menüüs oli, vahel on hoidlas lõhnast ära tunda, mis suppi nad keedavad...<br />aga probleemiks ei olnud mitte supp, vaid see, et kohe üsna kiiresti tuli kolleeg kabinetti tagasi ja ytles, et tema ei julge õe minna. Ukse taga olla üks narkar enda m*ga vehkinud. Ei saanud ta aru, kas liputas või pissitas teist....<br />Kui ma pilgu aknast välja heitsin, siis oli teine juba uksest eemaldunud ja imetles enda peegeldust yhe parklas seisva auto ukseklaasi pealt... hetkeks tekkis mulje, et ta tahab sellele autole taha... aga see oli ainult mulje, sest tegelikult ta lihtsalt kohendas enda riietust... aga jah, selline narkar ta oli, ja käitumise järgi mitte siinses maailmas...<br />Kuna ta läks kiiresti ise minema, siis võis kolleegi nägemine läbi ukseklaasi teda ehmatada ja ta lahkus seetõttu kiiresti... aga oma tegu ta teha ei jõudnud, olgu see mis tahes, sest kui kolleeg lõpuks sööma läks, ei märganud ta mingeid lisaprodukte ukse kõrval... õnneks...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-5711611629119549198?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-92215697240257846132007-04-12T23:00:00.000+03:002007-04-12T23:34:48.720+03:00<b>Minu neli ametit:<br /></b>kuusetaimede kõplaja-rohija (mitteametlik ametinimetus) - minu esimene amet, mis raha sisse tõi. oli põhikoolis suviti üsna hea tegevus...<br />sisestaja - esimese hooga arhivaariks ei võetud, siis pakuti alternatiiviks sisestamist. Sisestasin seda, mida teised ei osanud välja lugeda...<br />kogude kuraator - millegipärast nimetati mind kogu aeg peavarahoidjaks, kuigi lepingus oli eelpoolnimetatud formuleering. reaalselt olin ma aga laia profiiliga muuseumitöötaja (kahvid saavad ennem otsa, kui kõik tööd siin yles jõuaksin lugeda)<br />arhivaar - hetkel edukalt juba teisel katsel... siiamaani edukalt<br /><br /><b>Neli filmi, mida võiksin ikka uuesti vaadata:</b><br />underground<br />Pooh's Heffalump Movie<br />kill bill (eelkõige jaburuse ja tausta pärast)<br />mõni hispaania komöödia, sest ma nagunii veel neist aru ei saa....<br /><br /><b>Neli kohta, kus elanud olen:</b><br />Narva mnt 25 yhikas - sain seal olla ainult mõned päevad. yliõpilaskyla oli mind yhte tuppa sisse kirjutanud, kus inimesed olid juba ees... väike segadus, aga õnneks sain kiiresti uue koha. ega seal oleks raskeks ka läinud, sest tegu oli viimase aasta juristidega, kelle päritoluks oli ida-viru, ning kelle ideoloogia ei olnud minusugusele provintslasele veel eriti arusaadav...<br />Tiigi 14 yhikas - minu teine kodu tartus. algselt esimesel korrusel koos yhe igavese tudengiga, kellel oli rohkem erialasid vahetatud kui mul esimesel nädalal sokipaare kaasas... mõne kuu pärast teisele korrusele. oli tollal tartu ylikooli kõige sitem yhikas, kus ainus pesemiskoht oli kusagil keldris, yks toru, ja sealtki tulla ainult kylma vett... aga sellegi asukohta ei osanud komandant seletada... ja vundamendi all oli auk... aga ikka pandi just sellesse yhikasse esimesena nett sisse!<br />Aida tänava erakas - hea rahulik koht, parmud yldse ei häirinud. naabrid olid ka head. eriti armas oli ylevalt vanatädi, kes käis suiti akna taga mu venda piidlemas... ju talle meeldisid noored poisid... ja majas elas ka yks vanahärra, kellel oli pisike koeranäss, kelle nimeks prince charles ja kellega ta ainult inglise keeles rääkis.<br />Puiestee tänav - kasutasin noormeestele tehtud soodustust saada aasta otsa riigi kulul prii elamist ja ylalpidamist ning muid luksusi... eks seal natuke raskusi liikumisega oli, aga eks need põhiprobleemid olid poistel ikka rahuldatud. ka alkohol siiski liikus seal, ja pääsla kõrval oli kohe maja, kus oli teada, et on sellised lõdva kummiga... ja yldse käis seal värava taga neid poisse kogu aega hulk alamõõdulisi neiukesi piilumas... nii et kui tahtmis oli, sai ajateenija seda, mida ta tahtis...<br /><br /><b>Neli teleseriaali, mis meeldivad/-sid:</b><br />Monthy Python<br />SCI: kriminalistid<br />Simpsonid<br />Kass Oggy ja kurjad prussakad<br /><br /><b>Neli kohta, kus olen käinud puhkamas:</b><br />vanemate juures<br />ämma juures - seal on aja olemasolul väga hea puhata. pole karta, et puhkus sulle kusagile voltidesse ladestub ja tylikalt igale poole kaasa lohiseb...<br />Kuressaares yhes spaa hotellis - nojah, ei saanud õiget maiku, sest siis, kui protseduure tehti, pidin mina linnas tööd rabama... ja hommikul oli restoran rootsi pensionäre täis... ja krd. papist seinad...<br />Uniküla metsad - need metsalaagrid olid mõnusad, eriti talvised, kui õhtuti kaaskamraadid peale lumises laskepesas kykitamist katelokipiiritusega ennast seestpidiselt määrisid... ja ka ryhmaylem oli õhtuti veidi rohkem teistsugune, selline nagu kõrisõlme liikumisel ikka juhtub, et tulevad jutud... talle tulid igatsugu tšetšeenijutud, millega ta meid yritas motiveerida.... aga mets oli ilus... kahju et marjade ajal sinna ei sattunud, siis pidin ma hoopis tallinnas kykitama<br /><br /><b>Neli lemmiktoitu:</b><br />lasanje<br />seljanka<br />piim<br />nektariin<br /><br /><b>Neli veebisaiti, mida külastan (peaaegu) iga päev:</b><br />www.delfi.ee<br />www.spiegel.de<br />www.riigiteataja.ee<br />www.epl.ee<br /><br /><b>Neli blogijat, kes võiksid ka seda testi teha:<br /></b>tema, tema, tema ja tema.... ok, tema ka, aga see on juba yle plaani<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-9221569724025784613?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-79505741759857544682007-04-05T11:37:00.000+03:002007-04-05T11:45:52.131+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/RhS1f1yMDXI/AAAAAAAAACE/FtQWU2ITnfU/s1600-h/beer.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer;" src="http://2.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/RhS1f1yMDXI/AAAAAAAAACE/FtQWU2ITnfU/s400/beer.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5049860640807325042" border="0" /></a><br />jah, see seletab nii mõndagi, mis sealpool ookeani toimub....<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-7950574175985754468?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-32533482254666037722007-04-04T15:55:00.000+03:002007-04-04T15:59:22.806+03:00<span class="tekst4" style="font-family:Verdana;font-size:78%;color:#595959;"><span class="tekst4"><p>Alati ei pea tähendusi ÕS-ist otsima. Siin nüid kaks definitsiooni ühest määrusest:</p> <p>(<span style="font-weight: bold;">1) Kuvar on seade, mille ekraanil tehakse, saamisviisist olenemata, nähtavaks tärk- või graafiline kujutis. </span></p> <p><span style="font-weight: bold;"> (2) Töötamiskoha moodustavad käesoleva määruse mõistes kuvar ja selle juurde kuuluv riist- ja tarkvara, dokumendihoidja, töötool ja -laud, muud abivahendid ning neid ümbritsev töökeskkond.</span><br /></p> <p><br /></p> </span></span><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-3253348225466603772?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-16069000573950965872007-04-04T13:36:00.000+03:002007-04-04T13:46:49.414+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/RhN_zVyMDWI/AAAAAAAAAB8/TLlAR_uyvYI/s1600-h/verpiss.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer;" src="http://3.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/RhN_zVyMDWI/AAAAAAAAAB8/TLlAR_uyvYI/s400/verpiss.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5049520127210163554" border="0" /></a>Nii, kas arvate ära, mis taim see on? Ladina keeli <i>plectranthus-caninus-hybride, </i>maakeeli<i> koera-ilunõges, </i>aga saksa keeli<i> verpiss-dich-pflanze...</i><br />See on lill, mille ma kingiksin kallile ülemuse ülemusele, kes on viimasel ajal üha mõttetumaid otsuseid teinud...<br />Miks selline nimi taimel: olla aiapidajate lemmik aia kaitsmisel kasside, koerte, rebaste ja muude asjanduste eest, kes tahavad tulla sinu aeda ja su roosipõõsa pääle p*... pidi eritama lõhna 2 m kaugusele ja see ei meeldi neile elukatele (mingid eeterlikud õlid). Kuna inimese haistmismeel on nende omast palju kehvem, siis tema seda eriti ei pane tähelegi...<br />ehk soovite muretseda enda aedagi? või kontorisse, et "terava meelega" ülemust enda ümbrusest eemale hoida....<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-1606900057395096587?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-39063752231064098212007-03-23T12:29:00.000+02:002007-03-23T12:43:01.209+02:00Tänane päev algas kenasti. Nagu möödaminnes leidsin ühe ilusa ja armsa, suisa kevadise kirjastiili... kohe nii ilus, et ei saa jätta sellega edvistamata:<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/RgOuVpA5WFI/AAAAAAAAABw/KK27BXkBuuY/s1600-h/morgenstern.bmp"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer;" src="http://1.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/RgOuVpA5WFI/AAAAAAAAABw/KK27BXkBuuY/s400/morgenstern.bmp" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5045067694395185234" border="0" /></a>Kuna tegemist on tavainimese jaoks ysna harjumatu kirjastiiliga, siis ma panin siia kõrvale ka teksti normaalsete tähtedega....:<br /><br /><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/RgOtLJA5WDI/AAAAAAAAABg/BamSpKwyNB0/s1600-h/morgenstern2.bmp"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer;" src="http://3.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/RgOtLJA5WDI/AAAAAAAAABg/BamSpKwyNB0/s400/morgenstern2.bmp" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5045066414494930994" border="0" /></a><br />Kuna mõne inimese jaoks võib seegi kirjastiil esialgu väga segane olla, panen siia lõppu tavalise standartse kirjastiili, milles ma ka enda bakatöö vormistasin.... või siiski mitte...<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/RgOts5A5WEI/AAAAAAAAABo/iDjSDLC7gzk/s1600-h/morgenstern3.bmp"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer;" src="http://2.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/RgOts5A5WEI/AAAAAAAAABo/iDjSDLC7gzk/s400/morgenstern3.bmp" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5045066994315515970" border="0" /></a><br /><br />Igatahes on ära toodud üks ja sama salm kolmes eri stiilis... nii et kui ühest aru ei saa, siis teiselt loeb ikka välja...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-3906375223106409821?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-55984453160772085982007-03-21T12:02:00.000+02:002007-03-21T12:05:52.647+02:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/RgECyJA5WBI/AAAAAAAAABQ/5kMrHJS3XKY/s1600-h/%C3%A4mblik.bmp"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer;" src="http://1.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/RgECyJA5WBI/AAAAAAAAABQ/5kMrHJS3XKY/s320/%C3%A4mblik.bmp" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5044316118068058130" border="0" /></a>see vaene loomake leidis enda otsa plekist riiulite vahel, kus ei olnud tema elutegevuseks loodud vajalikke tingimusi - sobimatu kliima, pime, lisaks sellele puudus söök-jook... ja lisaks kõigele muule ei ulatu sinna ka ämblike ametiühingu mõju....<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-5598445316077208598?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-15583514533953020952007-03-14T23:59:00.000+02:002007-03-15T21:22:30.786+02:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/Rfmc6ycs30I/AAAAAAAAABI/UvTzr4brO2A/s1600-h/hamster.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer;" src="http://3.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/Rfmc6ycs30I/AAAAAAAAABI/UvTzr4brO2A/s400/hamster.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5042233791606480706" border="0" /></a><br /><br />mesocricetus auratus, kodanikunimega Sapa Inca, oli sattunud keset suurt ja säravat ruumi. Tema äsja seina uuristatud auk oli üsna tagasihoidlik, arvestades tema varasemaid saavutusi... siiski andis see silmad ette paljudele hiirtele ja rottidele, kes vahel sama tööga palehigis tegelema pidid... tema oma oli ilusam, filigraansem, täis sajanditepikkust kogemust ja kunstilist maitset...<br />järsku liikus uks ja sisse astus üks suur olevus, kes teatmiku järgi on homo sapiens sapiensi soost ja hakkas karjuma... "emasloom" järeldas Sapa Inca, ja seadis ennast rahulikult keset vaipa istukile. Tema vurrud värelesid kergelt ootusärevusest, sest vastavalt discovery channelis nähtud lõikudele, oleks pidanud kohe järgnema rahvuslike rituaalide osa, jumalate kummardamine ja kätel templisse kandmine... oi kuidas talle need rituaalid meeldisid. tavaliselt järgnes sellele suur pidusöök ja kohalike joovastavate droogide tarbimine ming muud....<br />tema üllatuseks hakkas olevus karjuma, liikus närviliselt ümber tema ja toppis mingi asjanduse kõrva äärde, kuhu ta imelikus keeles teksti sisse hingelda... jah, just hingeldas, sest tundus, et ta Sapa Inca ilmumine oli tema närvikava veidi segi löönud ning ta otsis midagi...<br />Sapa Inca muutus rahutuks "kas siis midagi korralikku ei saa? ma pole mingi hoholl, et sa mulle stepitantse esitad, tahan midagi päikesejumala repertuaarist... ok, led zeppelini starway to heaven kõlbaks ka... aga palun, jäta see saratseenitsemine..."<br />järsku haaras olevus suure-suure purgi, milles kindlasti vanaema oli talle sygisel konserveeritud maisitõlvikuid saatnud, sest see oli nii suur; ja lähenes sellega Sapa Incale... Sapa Incal hakkas kõhe, ta taganes veidi, tema turjakarvad tõmbusid kahtlaselt turri ja ta kähistas läbi colgate reklaamist laenatud hammaste "rahu, ainult rahu... ära sa selle moosipurgiga siia tüki, ma pole mingi kirsikompott, et võid mind toppida kuhu tahad... tasa... muidu laseb tahuantinsuyu valitseja su laama saba külge siduda ja läbi terve riigi, piki ande, lohistada, et sinust ei jää märg plekk ka järele. kas sa yldse tead kes ma olen, ma olen Atahualpa õukonna tähtsuselt teise isiku lapselapselapselapse.... aaaaaa"<br />purk sulgus ta kohal ning ta oli keset klaasi. nagu mõnitamiseks, viskas see suur ja loll loom talle ka mõned peotäied rotitoitu. "ma pole rott, ma olen kõrgest soost Sapa Inca" karjus ta läbi klaasi, mis tema hääle summutas... selle rumala looma ees, kes ennast jumalaks pidas....<br />"säh, söö ise", röökis raevunud sapa inca ja loopis semneid vastu klaasi.... "mis sa lõugad? ega see kips su seinas oli üsna paha maitsega küll.. too parem veini... Tšiili omi ei taha, parem oleks, kui sul oleks kalifornia omi... need on sellised soojemad ja magusamad. Kas sa ei näe, et mul kurk kuivab? see kõik on sinu süü, sest ise sa ehitasid need seinad kipsist. saa aru, sinu pärat pidin ma meetrite kaupa seda närima. oleksid võinud minu peale mõelda ja vähemalt küpsistest seinad teha..."...<br />"kuhu sa mind nyid viid? vanni? ma alles kaks nädalat tagasi käisin kirbutõrjes? mis sa tahad? apppiiiii...."<br />Otsatu vann, peotäis rotisööta, veekauss ja mingi imelik riidetükk ei olnud see, mis oleks Sapa Inca suursugususele vastanud... aga ta ei saanud midagi teha, sest õigusorganid olid kaugel, ta oli üksinda selles kauges tsiviliseerimata metskikus kohas, kus elasid maailma kõige rumalamad olevused, kes ei saanud aru, et iga tema käsk on seaduseks ja täitmiseks, kes ei hoolinud tema jumalikust päritolust...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-1558351453395302095?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-54455262649529900972007-03-14T11:51:00.000+02:002007-03-14T11:59:19.778+02:00Täna näitas juhataja mulle mu töölepingu muutmise projekti... ta oskas kohe hommikul sellega päeva ära rikkuda.<br />Tundus, et selle pisikese palgatõusu puhul, mis tegelikult ei kata korralikult ära vahepeal toimunud elukalliduse tõusu, tahavad nad liiga palju saada. Eriti kummastav oli punkt, mis nagu keelaks mul peale sellelt töökohalt lahkumist töötada enda erialal! täielik juristide p* st võetud leiutis. Ega nemad mind pole välja õpetanud. Hoopis mina olen neile siin lisaväärtust tootnud ja nende teadmisi täiendanud... Lisaks sellele olid lahti kirjutamata minu jaoks olulised lisateemad...<br />Ma ei tea tegelikult, kas ma tahan üldse sellele lepingule alla kirjutada või siis esitan neile hoopis teise allkirjastatud lehe, milles saadan kogu selle asutuse p*sse ja lähen mujale paremat elu otsima.<br />Eks asja keerab hullemaks ka otsese ülemuse vassimine ja keerutamine ning minu küsimustele vastas ta ka üsna kahtlaselt, mis võib viidata katsetele tekitada lõhet minu ja kolleegi vahel, misläbi oleks neil kergem meile oma tahtmist peale suruda. Ja jälle demonstreeris ta väga nõrka tööseadusandluse tundmist ühes teises punktis, mida ma kunagi aasta lõpus puudutasin. Kui ta oleks selle nädala lehti lugenud, siis ta oleks märganud, et see trend on Euroopas väga tugev ning seetõttu toimub praegu Inglismaal suur palkade ümberjagamine...<br />Aga eks näis, mis saab, mul veel veidi aega mõelda on....<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-5445526264952990097?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-18752087358358477892007-02-13T21:33:00.000+02:002007-01-25T13:41:38.322+02:00Siin eile öösel olid kohalikud hiired jube ülbeks läinud, närisid ära kaks ilusat mahlast pirni ning uuristasid augud sisse minu rukkipaladele... sellist ülbust pole nad ammu üle näidanud. nii ei jäänudki mul muud üle kui neid korrale kutsuda ning lõksud osta... kuna ma olen laisk inimene, siis võtsin esimesest poest, mis teele ette jäi... saatuse tahtel oli see prisma, kus müüdi kaheseid komplekte, hinnaga midagi 30 eek, kus kunstjuust kyljes ja puha.<br />ja näed, kaks tundi peale ylespanekut oli kohe lõksus hiir sees... kyllap see kunstjuust ole ikka hea ja maitsev asi...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-1875208735835847789?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com7tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-78982738605541485302007-01-25T13:38:00.000+02:002007-01-25T13:41:38.487+02:00Et comme une vieille branche, qui cherche un peu de soleil..<br />J'attends que ma vie s'éveille.<br />Et comme une vieille branche, qui cherche un peu de soleil..<br />Qui cherche un peu de soleil.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-7898273860554148530?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-3634295597601360452007-01-23T20:46:00.000+02:002007-01-24T08:52:01.371+02:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/RbZYVOHzDEI/AAAAAAAAAA8/Hcyvsv0lRtI/s1600-h/pisike.JPG"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer;" src="http://4.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/RbZYVOHzDEI/AAAAAAAAAA8/Hcyvsv0lRtI/s400/pisike.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5023299555969666114" border="0" /></a><br />PISIKE<br />15.01.2005-23.01.2007<br /><br />Hambajäljed minu kingadel, riietel ja püksirihmal jäävad sind igavesti meenutama....<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-363429559760136045?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-2722005929899837422007-01-12T09:45:00.000+02:002007-01-12T10:05:14.195+02:00Ma tean juba aastat ´88, et rahvuslased on imelikud, kohati ikka suisa väga imelikud. Aga täna lugesin ja kogesin jälle, et veidi vanemaks jäänuna ajavad need marurahvuslased veelgi seniilsemaks ning ei suuda isegi kõige lihtsamaid asju eristada.<br />Nii oli tänases linnalehes pisike lõik, kus Trivimi Velliste leidis, et Eestis elavad vene lapsed võiksid lilli viia Nikolai Judenitši loodearmee võitlejatele... sellist juttu on nn. rahvuslase suust natuke valus kuulda, sest kõigile on ju teada, mille eest Judenitš sõdis, ... ja see polnud mitte Eesti riigi piiride kaitse. aga eks me peame talle andestama, sest kõiki revolutsionääre tabab peale revolutsiooni edukat läbiviimist vaimne mandumine. nad kas muutuvad konservatiivseteks imperialistideks (nagu solženitsõn), lähevad lihtsalt lolliks (igaks juhuks ei too praegu esimest ettejuhtuvat näidet, sest muidu veel loeb seda bloogi ja kaebab kohtusse), hakkavad uue võimu vastu mässama (nagu madisson, kes on tyypiline näide elukutselisest dissidendist) etc. ainult vähesed kohanevad uue eluga. jah, revolutsioon sööb oma lapsi.<br /><br />Õnneks rõõmustavad hinge veel praegu siili ja lepistiku vahel õilmitsevad sogenannte jüdische weihnachtsbäume, mis oma värviliste tulukestega panevad unustama trollijuhtide loomavagunlikud kalduvused (alles eile tegi trollijuht sealkandis mingeid imelikke manöövreid, mille töttu pool bussi ette paiskus ja mingi neiu kyynarnukk maandus seetõttu mulle ribide vahel), mis on vahel veidi häirivad ja ebamugavust tekitavad.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-272200592989983742?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-7608077808256339522007-01-11T11:15:00.000+02:002007-01-11T11:22:06.409+02:00Täna on selline ilus ilm. Öö otsa pladistas akna taga, nagu oleks Ülemiste vanakesel põiekas peale tulnud. Ja kui hommikul tööle läksin, siis oli ikka veel nii vesine, et pidin, vaatamata oma tahtmatule laiskusele, vihmavarju kasutama... aga näed, suutsin ennast läbi vihma murda.<br />Ega vist inimesed sellise ilmaga eriti jala ei taha käia, ikka ronivad vägisi trolli peale, et kuivema jalaga pääseda. Kusagil tulid trolli peale kaks üsna tilkuvad slaavi noormest, kes ei olnud sellisest ilmast mitte väga suures vaimustuses. Kahjuks jäi nende õnn üürikeseks, sest veel enne, kui troll oli järgmises peatuses, tuli peale falck, kes need õnnetukesed jälle vihma kätte tagasi viis... no tegelikult ma ei tea, ehk nad võtsid nad hoopis enda sooja ja kuiva bussi, et nad ei külmetaks ja ei peaks seetõttu vanaema viimast meepurki tühjaks sööma...<br />nyid on juba lumemoodi asjandust sadama hakanud... lahe, ma juba panen enda kelgu juba õhtuks valmis, määrin veel suusamäärdega ka kokku, et oleks parem minek... siis on hea õhtul äikesetormis mustamäe poole purjetada...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-760807780825633952?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-58814548117834345552006-12-31T20:11:00.000+02:002006-12-31T20:13:43.837+02:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/RZf9YGKZYqI/AAAAAAAAAAw/i8Lb72Ruxu4/s1600-h/eihoolda.JPG"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer;" src="http://3.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/RZf9YGKZYqI/AAAAAAAAAAw/i8Lb72Ruxu4/s400/eihoolda.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5014755300513243810" border="0" /></a>Jalutasime Liisuga täna natuke linna peal, et natuke kaeda, kuis siis see linn enne uue aasta tulekut välja näeb... eks ta ole jah, selline ilus, särav... ja leidsime siis kogemata ka selle sildi... jube hea, et praegu veel talv käes pole...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-5881454811783434555?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-37989506362938460132006-12-30T23:49:00.000+02:002006-12-30T23:50:10.641+02:00Peab vist Emajõe äärde minema. Kui Narva-Jõesuus sai aasta lõpus mandariine merest korjata, mine sa tea, mida veel selle jõe lained selle linna elanikele tuua võivad...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-3798950636293846013?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-30441244013911161172006-12-18T13:43:00.000+02:002006-12-18T14:07:43.540+02:00Jah, täna veendusin lõplikult, et tegin õige otsuse ja jätsin reedel ametliku ürituse vahele. Kohal viibinud kolleegi sõnul iseloomustas seda üritust järgmine:<br /><ul> <li>ohtralt süüa-juua asutuse kulul, võis lasta kokku segada nii kalleid kokteile kui tahtsid (ma ise pole eriline kokteili sõber, ma ei pane isegi kohvi sisse piima-suhkrut)</li> <li>kõva muusika, mis takistas laiemat suhtlemist (no selle eriala inimeste seas erilisi diskopepusid ei tohiks olla)<br /> </li> <li>jube suits (lootsin, et koht on selles suhtes veidi viisakam)<br /> </li> <li>sunnitud kiipsmailing (eriti paha oleks olnud, kui ma oleksin seal kokku saanud sügisel ametist lahkunud ülemaga, kes olevat seal eriti sõnakas olnud ja rääkinud sellist sõbralikku juttu, mille vastu räägivad tema teod ametisoleku ajal... kuigi ta on naisterahvas, ei ole ma kindel, kas ma oleksin seda vaseliinitsemist väja kannatanud...). aga selline sunnitud õhkkond on alati rusuv ja seltskonda sööv... parem neid vältida....<br /> </li> <li>lisaks viibis kohal vintis juhatus, esimees olevat maha pidanud imeliku kõne, milles olevat olnud ka veidi ebaviisakas seik sees, aga eks see ei puutu minusse...</li> <li>lisaks olla olnud veel pikk saba ukse taga, kella 12 paiku toimus ka segunemine...</li> </ul> Asutusele jäi seekord minu poolt suur arve tegemata, aga seeeest sain puhata... see on siiski palju väärtuslikum asi kui klaasitäis eksklusiivset märjukest võltsnaeratuse taga....<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-3044124401391116117?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-19851651444176344682006-12-13T16:58:00.000+02:002006-12-13T16:59:21.916+02:00<span style="font-size:100%;color:#0000ff;">Oh denneboom, oh denneboom<br /> wat zijn je takken wonderschoon<br /> ik heb je laatst in 't bos zien staan<br /> toen zaten er geen kaarsjes aan</span><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-1985165144417634468?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-2907334574737998632006-12-08T08:40:00.000+02:002006-12-08T08:45:01.020+02:00Täna hommikul oli trollijuht väga tugeva kodanikutundega slaavitar. Tema kvinnaröst ei heitunud sellest pingutusest, mis ta pidi tegema, et kaaskodanikke keerulistes liiklusoludes korrale kutsuda. Nii said tema sõbraliku sõimu osaliseks nii szolnoki peatuse lähedal vales kohas üle tee läinud jalakäia, kui ka balti jaama juures ette keeranud opeli juht, keda ta hellitavaks uroodiks nimetas....<br />jah, oleks rohkem neid inimesi, kes üritavad rakendada viisakat liiklemist....<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-290733457473799863?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-2339148530404846912006-12-07T08:52:00.000+02:002006-12-07T08:54:15.807+02:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/RXe6ie4agpI/AAAAAAAAAAk/EH-bWs1j6cw/s1600-h/pilt3.JPG"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer;" src="http://1.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/RXe6ie4agpI/AAAAAAAAAAk/EH-bWs1j6cw/s320/pilt3.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5005674612413596306" border="0" /></a><br />Hoiatan teid veel kord - päkapikud võivad ilmuda ettearvamatul kujul. Nende silmapaarid võivad jälgida teid kustahes...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-233914853040484691?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-84762856050070874712006-12-07T08:48:00.000+02:002006-12-07T08:51:51.398+02:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/RXe58e4agoI/AAAAAAAAAAY/fbfKFoZ0oD0/s1600-h/pilt2.JPG"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer;" src="http://1.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/RXe58e4agoI/AAAAAAAAAAY/fbfKFoZ0oD0/s400/pilt2.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5005673959578567298" border="0" /></a><br />Seoses saabuvate jõuludega on sagenenud päkapikkude külastused inimeste majapidamistes. Olge valvsad, teid jälgitakse!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-8476285605007087471?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-50498262174709275822006-12-05T23:30:00.000+02:002006-12-05T23:38:12.288+02:00Siin esmaspäeval oli meil töö juures üks kook... mitte selline pisike, aga selline paras, tordi mõõtu... ja üle poole jäi veel alleski...<br />ma ise panin õhtul veel maja valve alla... ja ise tulin hommikul tagasi esimesena...<br />ja siis kui kolleeg tuli ja külmkapi juurde läks, siis oli koogist ainult karp alles...<br />need pidid jälle päkapikud olema.... kes muu?<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-5049826217470927582?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-28717285937188747912006-12-05T08:53:00.000+02:002006-12-05T08:58:40.499+02:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/RXUYkIntF4I/AAAAAAAAAAM/ZzEgiGlSLn4/s1600-h/Scan10002.JPG"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer;" src="http://1.bp.blogspot.com/_xz3bi3XqqSs/RXUYkIntF4I/AAAAAAAAAAM/ZzEgiGlSLn4/s320/Scan10002.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5004933569960548226" border="0" /></a><br />"Magasin öösel rahutult, nägin mingit halba und. Ärkasin selle peale, et köögist kostis mingit salapärast sahistamist. Panin sussid jalga ja liikusin köögi suunas. Esimene asi, mis silma hakkas, olid pisikesed pasteedised jalajäljed, mis vannitoa poole suundusid... Ja kui kööki jõudsin, oligi asi selge - kogu köök kubises neist... aga õnneks oli mul olemas päkapikukindlustus :D..."<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-2871728593718874791?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-3654177386717984722006-12-02T16:59:00.000+02:002006-12-02T17:14:18.391+02:00Mõtlesin, et äkki kirjutaks sellel aastal jõuluvanale. Eks vanust ole mul selle jaoks juba liialt palju, aga... <br />Siis ma aga avastasin jõuluvana tõelise palge, lugedes tema vastuskirju lastele... toon siinjuures ära ka mõned näited ühe vennasrahva varasalvest... Nii et, lapsevanemad, olge valvel! <br /><br />Näide 1:<br /><br />Cher Papa Noel,<br />pour cet année j'aimerais que tu fasses revenir mon papa à la maison pour qu'il se remette avec ma maman. Il me manque.<br />Tendrement. Juan.<br /> <br />Cher Juan,<br />t'es con ou quoi ? Tu veux que je foute en l'air la relation extra entre ton père et sa secrétaire alors qu'il s'amuse enfin avec une vraie femme!!!!<br />Je t'amène un Légo et fous la paix à ton père petit con.<br /><br />Näide 2:<br /><br />Cher père Noël,<br />je t'ai laissé sous l'arbre des galettes au lait et des carottes pour tes rennes.<br />Je t'aime Suzanne<br /><br />Chère Suzanne,<br />les galettes au lait me donnent la diarrhée et les carottes font que mes rennes me pètent à la gueule quand je suis sur mon traîneau...<br />Si tu veux vraiment être lèche cul, offre moi plutôt une bouteille de Chivas, une barrette de shit, et dis à ta mère qu'elle mette un string, ça m'excite.<br />Père Noël.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-365417738671798472?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-38358904960770846122006-11-30T09:38:00.000+02:002006-11-30T09:39:37.276+02:00<span class="texte"><span style="font-weight: bold;">Ma´i tea miks, a mul täna selline jõulumeeleolu...</span><br /><br />Le petit garçon d'un mafioso voudrait avoir une bicyclette neuve pour Noël.<br />Alors il prend un papier et un crayon et écrit :<br />- Cher petit Jésus, j'aimerais bien avoir pour Noël une bicyclette neuve car mon vieux bicycle...<br />Il arrête, regarde sa lettre la déchire en disant que ça ne marchera pas.<br />Il prend un autre papier et écrit :<br />- Cher petit Jésus ayant été sage, j'aimerais pour Noël, avoir une bicyclette neuve...<br />Il s'arrête, regarde sa lettre, la déchire et dit que ça ne marchera pas celle-là non-plus...<br />Il regarde sur le bureau de sa chambre, prend la statue de la Sainte-Vierge, prend la roulette de papier collant, enrubanne la statue comme il faut, la dépose dans une boîte et entoure la boîte carton, descend dans le sous-sol dépose la boîte dans une valise, barre la valise pour ensuite la déposer dans le coffre-fort et barre le lec offre-fort avec deux cadenas.<br /><br />Il remonte en haut prend un papier et sa plume et écrit :<br />- Cher petit Jésus, si tu veux revoir la madone vivante...</span><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-3835890496077084612?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-49622421544535655842006-11-29T16:56:00.000+02:002006-11-29T17:00:44.183+02:00Nonii, kolm päeva tuletasin inimesele meelde, et tea peab ühe paberi kesklinna ära viima. Täna lõpuks ta läks... aga mis maha jäi, oli seesama paber.<br />Ometi oli see tal kogu aeg nina all, ja me ei koormanud teda muude ülesannetega ka ära...<br />Järgmine kord eiran subordinatsiooni ja viin sellise asja ise ära...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-4962242154453565584?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-58674052667189829452006-11-27T16:52:00.000+02:002006-11-27T17:01:43.711+02:00Nii, esimene päev tööl peale esmaklassilist tõbitsemist möödus rahulikult. Ehk oli probleem selles, et pakilisi asju oli vahepeal nii palju kogunenud, et polnud aega kitsaskohtadega tegeleda. Kuigi jah, ega poleks viitsinud ka.<br />Vaatasin üle, et yldseisukord oli ikka sama... ainult et viimane tulem oli kuidagi kahtlaselt porine. Tunne, et veoteenuse pakkuja oli neid kusagil muda sees lohistanud. Täheldada võib ka lörtsisabina jälgi... Kuigi jah, sedasi ei tohiks nad ikkagi nendesse asjadesse suhtuda...<br />Huvitavatest seikadest veel ehk see, et siin 21. kuupäeval pandi meile üks kiri posti, aga seda ei olnud reedeks veel laekunud. Aga läeb täna hommikul mu kolleeg peale hädakisa postkasti juurde, ja mis ta sealt leiab - sellesama kadunud kirja, selline kergelt vettinud, ilma ümbrikuta (!) ja kirja teisele poole on konarliku käekirjaga kirjutatud meie aadress... ei tea arvatagi, mis rännakud see vaene paber pidi läbi elama, enne kui ta sellesse kasti poetati... ja ma millegipärast kahtlen, et keegi kirja ilma ümbrikuta posti paneb... vähemalt ei jõuaks see sellisel juhul nii kaugele...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-5867405266718982945?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-89274039980162506932006-11-23T14:33:00.000+02:002006-11-23T14:37:10.536+02:00Nojah, algselt kyll saksakeelne, aga ikka kummitab...<br /><br />Voyage, voyage<br />Marin, voyage<br />Chacun le fait à sa maniére<br />L´un enfonce son javelot dans un homme<br />L´autre dans un poisson<br />Voyage, voyage<br />Marin, Voyage<br />Ele les vagues pleurent docement<br />Dans leur sang une lance est fichée<br />Qui saignet doucement dans la mer<br />La lance doit se noyer dans la chair<br />Homme et poisson doivent sombrer<br />dans les profondeurs<br />La ou habite l´ame noire<br />Il n´y a aucun lumiére a l´horizon<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-8927403998016250693?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1164032573872396122006-11-20T16:05:00.000+02:002006-11-20T16:22:53.906+02:00Nojah, nyid see siis tuli ära, et olen juba neljandat päeva haiguslehel. Minu jaoks natuke uudne kogemus... pole varem selle ametliku paberi "vääriline" olnud, kuigi jah, ümberringi on kolleegid vahel üsna tihti pidanud seda lehte seljast tarima... <br />muidugi kui nüid haiguse enda sümptomid, ruumilised-tehnilised piirangud, kerge umbusaldus ülemuse tööinnukuse suhtes ja rahaline miinus palganumbris välja arvata, siis on asjal ka häid külgi. Nii sain lõpuks enda perearsti ära valitud, mida ma juba aastaid kogu aeg ette võtsin, paar korda küsisin isegi tuttavalt pereõelt nõu selles vallas, kuid milles ma siiski eesmärgini varem ei jõudnud. Ja lõpuks valisin ma ikkagi mitte selle, keda tema soovitas, vaid ühe teise, kelle kohta ta ei osanud eriti arvata.<br />Teine hea külg on, et saan jälle pikemalt kodus olla ja ei pea vähemalt nädal otsa trammiga kopli vahet loksuma... tõesti, ütlen ma teile, hais tallinna ühistranspordis on vahel hullem kui kolm nädalat gripi käes olla...<br />ja kui ma mõtlen, ehk leiab siit veelgi häid külgi, mis selle "lisapuhkusega" (nagu yks endisi kolleege armastab väljenduda) kaasnevad... kindlasti leiab, aga kõik oleneb ka sellest, kui laisk/usin ma suudan olla...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-116403257387239612?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1163167909619906662006-11-10T16:09:00.000+02:002006-11-10T16:11:49.620+02:00flash-mälu võimalikkusest inimesel...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-116316790961990666?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1162808355033322212006-11-06T12:08:00.000+02:002006-11-06T12:33:46.143+02:00Miks on mõttekam sõitmisel tartust tallinna eelistada bussile rongi:<br />1. rongipilet on odavam tervelt 30 krooni (st. täispilet 90 krooni, ekspressbussi täispilet 120 krooni). <br />2. Rongis on jalgadele rohkem ruumi ja isegi II klassi istmed on veidi mugavamad kui bussi omad.<br />3. rongis on rohkem õhku, ei pea taluma ebameeldivaid kõrvallehkasid, mida ikka hommikusel ajal juhtub<br />4. rong ei pea raudteeülesõidukohal seisma jääma ja rongi mööda laskma<br />5. rong ei pea tallinna sissesõitmisel pool tundi ummikus istuma<br />6. rongijuht ei kuula raadiot elmar ega lase seda reisijatele<br />7. II klassis pole kohtadel numbreid ja saab ise valida kuhu istud, isegi vagunit saab valida<br />8. rongis pole nõmedat reisisaatjat, kes video pealt mingit standardjuttu puhub<br />9. rongijuht ei tee imelikke manöövreid ega sõida imelikku rada pidi tartust välja (nagu bussijuht ei teaks, et jakobimägi on juba mitu nädalat liikluseks laht) vaid sõidab kindlat kontrollitavat rada pidi.<br />10. rongis saab vajadusel ka raamatut lugeda.<br /><br />Ja kõike seda arvestades ma imestan, et miks ma kyll siis täna jälle ei viitsinud raudteejaama minna vaid ronisin esimese eesseisva ekspressbussi peale...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-116280835503332221?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1162742237505853382006-11-05T17:45:00.000+02:002006-11-05T18:50:07.476+02:00See nädalavahetus on jube olnud. Olen püüdnud teha, mis võimalik, aga köök on kogu aeg pesemata nõusid täis. Lisaks sellele tundub, et keegi on külmkapi tühjaks söönud. Kadunud on pool purki pohlamoosi, peaaegu terve purk mustsõstramoosi, ploomikompott, 2 liitrit nektariinikisselli (Liisu ise tegi veel), verivorstid... lisaks karamellikohukesed ja lagrits... Lisaks sellele on vannitoas jubedalt karvatuuste, mis ei saa enam meile kuuluda... <br />Kui ma nyid õue vaatasin, siis nägin, et lumi maas ja temperatuur na madalavõitu. Ma küll hämaruses ei hakanud aknalauda uurima, aga kindlasti olid seal mingid kahtased jäljed.<br />Jah, tundub, et näljased ja kasimata päkapikud on hakanud külmade eest inimeste elamistesse ronima. See on igaaastane probleem. Ma kutsuksin inimesi üles nende jaoks pekki mitte akna taha riputama, muidu nad läevad nii ülbeks, et murravad päise päeva ajal kööki sisse.<br />See aasta tundub tegemist olevat lappeenranta alaliigiga, millele viitab eelkõige lagritsalembus ning rohke moositarbimine. <br />Läen nyid kärbselapaka järele, üks frustreeritud päkapikk tuigerdab praegast akna taga...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-116274223750585338?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1162472134307377852006-11-02T14:55:00.000+02:002006-11-02T14:55:34.323+02:00Les américains considèrent que 666 est le nombre de la Bête<br />(l'Antéchrist donc)<br />alors d'après cela<br />670 - est le nombre approximatif de la Bête<br />DCLXVI - est le nombre en chiffre romains de la Bête<br />666.0000 - est le nombre très précis de la Bête<br />0.666 - est le nombre de mégaBête<br />/ 666 - est le dénominateur commun de la bête<br />666 ^ (-1) - est le nombre imaginaire de la Bête<br />1010011010 - est le nombre binaire de la Bête<br />6, euh... Quel était ce nombre déjà? - est le nombre de la<br />Bête Blonde<br />66, euh... De quoi parlait-on déjà? - est le nombre de la<br />Bête<br />avec la maladie d'Altzeihmer<br />668 - est le nombre du voisin de la Bête<br />665 - est le nombre de l'autre voisin de la Bête<br />999 - est le nombre de la Bête dyslexique<br />(ou celui de la petite amie de la Bête)<br />666A - est le numéro de chambre de la Bête<br />666DD - est la taille du soutien gorge de la Bête<br />666 - est le nombre de Bêtes nécessaires pour changer une ampoule<br />électrique<br />333 - est le nombre de la demi-Bête<br />665.95 - est le prix de la Bête en supermarché<br />803.2 - est le prix TTC de la Bête<br />665.997342 - est le nombre de la Bête, trouvé sur un Pentium<br />29A - est le nombre hexadécimal de la Bête<br />666E - est le nombre de la Bête, trouvé par Jean-Louis Debré<br />66.6 FM - La radio F.M. de la Bête<br />TWA666 - Le numéro de vol de la Bête<br />Windows 666 - L'Operating System de la Bête<br />599.4«Bête«732.6 - - est le nombre de la Bête, plus ou moins 10%<br />P(x=666) - est la Probabilité de la Bête<br />F(x)=666 - est la Fonction de la Bête<br />666 Jr. - est le fils de la Bête<br />666kb - est la mémoire de Base de la Bête<br />6.66V - est le voltage de la Bête<br />666@Hell.com - est l'adresse e-mail de la Bête<br />http://www/underworld/hell/666.html - est la Homepage de la Bête<br />6-0, 6-0, 6-0 - est le résultat du match de Tennis de la Bête<br />666 W - est la consommation électrique de la Bête<br />66 66 66 66 66 - est le numéro de téléphone de la<br />Bête<br />66 666 - est le code postal de la Bête<br />36 70 66 66 : La Bête en direct! Les pactes passés sans aucun<br />témoin!<br />Appelez maintenant! Seulement 6,66 F/minute.<br />Shell 666 - Le carburant de la Bête<br />D666 - La route pour aller chez la Bête<br />666 °F - Température du four de la Bête<br />6.66 % - Le Plan Épargne Logement de la Bête<br />666 i - La BMW de la Bête<br />BILLGATES3 - Le vrai nom de la Bête (convertir chaque lettre en valeur<br />ASCII, ajouter: obtenir 666)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-116247213430737785?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1162450878787544422006-11-02T08:54:00.000+02:002006-11-02T09:01:18.786+02:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://photos1.blogger.com/blogger/3380/2406/1600/rott%20ja%20juust.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://photos1.blogger.com/blogger/3380/2406/400/rott%20ja%20juust.jpg" border="0" alt="" /></a><br />No ma ei saa aru, see loom on ikka ära hellitatud, saab kõike mida tahab. Nüid anti veel sinihallitusjuustu ka, mida ta suurima heameelega sõi... ja üldse sööb ta kõike, alates banaanidest (mida ta ka ise koorib), pirnidest, mandariinidest, lõpetades kohukese, krabipulkade ja muuga... ja tavalist rotisööta ta ei taha... pigem sööb šokolaadimüslit...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-116245087878754442?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1162306353096520482006-10-31T16:18:00.000+02:002006-10-31T16:52:33.603+02:00Nonii, kook söödud... kommentaariks võin öelda sellele isikule, kellele ma soovitasin teha vahetust, et ta oleks minu asemel tööle tulnud, et see oli väga hea kook, korralik vaarikakeedisega kook, seemned olid kõik alles ja küllaltki mahlane, hapukas, ning sisaldas ka seeditavat kohupiimakreemi. Et ise oled süüdi, et ilma jäid. Ja seda jäi veel järgi, aga ma ei hakka postiga saatma...Muidu Liisule saadaks kyll, aga kardan, et postiljon sööb ära, sest ega neidsamu kunagi ei tea.<br />Kahjuks jäi veiniline osa yrituse juurest ära, samuti puudusid ka kõned ning laulustuudio mudilaskoori etteaste. Samuti ei ilmunud kohale auväärt kõrgemad kylalised, kellel oli peakontoris olulisemaid asju käsitleda kui meie pisike aastapäev. ja kuidagi selline kramp oli sees, nagu oleks olnud nemõ-tunnetus krae vahelt sisse pugenud... seda siiski ajutiselt. aga eks ta oli natuke valesti ajastatud ka, aga keda see enam k*...<br />ega teemad ka väga pidupäevased olnud, ikka nippet-näpped jäänukid, lähenev interregnum, mööbeldus etc...<br />Tegelikult see interregnum ja sellele järgnev teeb mind natuke rahutuks. Sest ma ei oska nendest asjadest veel midagi mõistlikku veel arvata, samas on juba tunda selliseid kahtlasi märke, mitte selliseid, mida Püha Konstantinius enda unenäos nägi, vaid selliseid argiseid ja veidi värvilist logokarva, kergelt demagoogilise maitsega. Kuigi teisalt, ega minu töö läeb ikka vanamoodi edasi, sest ega kliendid siis saa jääda rahuldamata. Jah, natuke s* aeg selleks paleepöördeks valitud, keerab senised taotlused natukeseks ajaks orbiidile kuni ilmade selginemiseni. Aga eks ma olen ka tšernobõli tuumaplahvatuse edukalt yle elanud (seda siiski mitte koha peal), kyll ma ka selle yle elan...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-116230635309652048?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1162219743225559802006-10-30T16:36:00.000+02:002006-10-30T16:49:39.463+02:00Kui mul pruugib mõneks ajaks ära käia, et ennast veidi sirutada ja aju hallrakud pikkade tööpäevade painest puhtaks loputada, lähevad käsuandjad käest ära ja hakkavad ennast soome turistina tundma. Langus nii kvantiteedis kui kvaliteedis. <br />ühesõnaga - need kaks nädalat, mis ma olin tööpostist eemal, olid asutuses kui maha visatud aeg, miski ei ole edasi liikunud, kui ainult välised kliimatingimused, mis ei sõltu siiski meie asutuse tööst. <br />Loogikaga on antud situatsioonis vähe teha, eriti kui arvestada käsuliinide eeldatavat ülesehitust... <br />peab tõdema, et puu otsast kala ikka ei saa, proovi või traalida, ikka ei saa...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-116221974322555980?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1162200538871747762006-10-30T11:23:00.000+02:002006-10-30T11:50:49.880+02:00Kuna vaatamata meie üliränkadele püüdlustele ei ole meie sokid lõpetanud salapärast kadumist, otsustas Liisu lõpetada sokikriisi lisaklausliga: <span style="font-weight:bold;">Sokid, mis on meie kapis, on meie omad</span>. <br />Klausel on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-116220053887174776?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1161888565988693042006-10-26T21:41:00.000+03:002006-10-26T21:51:31.330+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://photos1.blogger.com/blogger/3380/2406/1600/m%3F%3Frk.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://photos1.blogger.com/blogger/3380/2406/400/m%3F%3Frk.jpg" border="0" alt="" /></a><br /><br />D´azur à une chappé d´argent, à l´homme rampant sable, soutenne d´une traversée sable, à la filiére d´argent<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-116188856598869304?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1161706480832774172006-10-24T18:57:00.000+03:002006-10-24T20:21:36.106+03:00Nonii, täna sai siis jälle aadrit laskmas käidud. Õigemini käisin endist kolleegi toetamas, kes üksinda ei julgenud minna (tegelt ta julgeb küll, aga ta peab selle protseduuri juures oluliseks ka sotsiaalse lävimise ühildamist, mistõttu ta ei taha kunagi yksinda minna, vaid peab kellegi kaasa vedama).<br />Teenindus oli hea, hetkel kui kohale saabusime, tundsime end tähelepanu keskpunktis olemas, sest oli tekkinud pisike auk, kus teisi doonoreid polnud. Protsessid sujusid kiiresti, hemoglobiin oli ülihea, et ma oleksin saanud seda ka teistele hädalistele laenata, ainult vererõhk oli natsa kõrge, aga küll ta jälle alla läeb...<br />Erinevalt Liisust, kes kurtis, et ta sai viimane kord kõva palli, sain seekord ikka korraliku pehme mudimisvahendi, selline tumeroheline, ilma reklaamita ja puha... <br />Mis ehk veidi häiris, et telekas lasti ikka mingeid ladinaameerika seebikaid (ma oleksin ise eelistanud südamlikke kass oggy multifilme, või siis seda over the hedge), aga ega ma tegelikult läinudki sinna telekat vaatama. Ja aknast paistev sügisene vaade oli ka suht talutav... <br />Muidugi oleks neile vaja sinna ka elektrikku, sest verelaskmise toa 25-st lambist üks ei töötanud, ja paljude lampide kuplite sees oli näha maise tee lõpetanud kärbeste jäänuste varjusid... <br />Pilti pole ma kunagi taskusse visanud, ei teinud ka seekord. Võtsin enda suure saagi (sinine tass) ja lahkusin rahulolevalt sellest hoonest, olles korraga korda saatnud kaks heategu... oi, küll ma ikka olen hea inimene... Muidugi mitte nii hea inimene, et seda tassi nüid kellegile kohe ära kinkida....<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-116170648083277417?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1161614197134501902006-10-23T17:21:00.000+03:002006-10-23T23:15:30.916+03:00Lembit armastas päkapikke. Kui normaalne laps tahtis väiksena saada endale kassipoega või siis koerakutsikat, mõni ekstreemsem ka varaani või kuldkalakest, siis Lembit tahtis alati endale ühte väikest kodustatud päkapikku saada. <br />Tõsi, see oli tema vanematele raske ülesanne, sest ega lemmikloomapoes ei olnud neid eriti tihti saada ning ka metsas oli neid salaküttimise tõttu ikka üsna väheks jäänud. <br />Aga Lembit jäi enda soovidele kindlaks, ning kui vanaisa talle üheks sünnipäevaks berhandiini kutsika kinkis, täiesti puhtatõulise ilusa loomakese, siis Lembit annetas looma meditsiiniuuringuteks...<br />Lembit oli teinud ka suurt uurimistööd päkapikkude alal ning välja andnud kolm köidet, kus ta klassifitseeris neid, kirjeldas päkapikkude eri liike, nende tavasid ja harjumusi. Muuseas tõi ta, lähtudes enda isiklikest vaatlustest, välja eri märgid, mille järgi tuvastada, kas teie majapidamises on ennast sisse seadnud mõni päkapikk:<br />1. aknalaual ning köögipörandal, eriti külmkapi juures, on väikesed pisikesed jalajäljed, eriti hakkavad need silma sügisel, kui on hästi porine, ning talvel lumega. <br />2. külmkapist kaovad pidevalt toiduained, kuigi te olete neid sinna pikemaks ajaks varunud. Kuna päkapikkude näol on tegemist parasiitidega, siis tuleb ka arvestada, et nad toituvad teie söögivarudest. Eriti sagedaseks muutub see jõulude aeg, kui metsas kõige suurem toidukriis käes. Ennetamiseks oleks soovitatav panna akna taha paar pekitükki rippuma, see peaks päkapikud toast kaugel hoidma.<br />3. n.n. tühja paja sündroom - sarnaneb situatsioonile muinasjutust ahjualune, kus ahjualune tuleb toidulõhnade peale urust välja ja sööb kõik üksinda ära. Sealjuures ilmnenud agressiivsus viitab marutaudile. Eriti ohtlik marutaudperiood on oktoobris-novembris, kui üksikud haigestunud isendid võivad ka hiliseid seenelisi rünnata. Vaktsiin puudub.<br />4. Majapidamisest kaovad mitmesugused väärisesemed, samuti vajalikud raamatud, lepingud, võtmed... tavaliselt päkapikk tunneb ette, et teil võib neid vaja minna ning peidab need enda urgu, tekitades sellega pereliikmetes frustatsiooni.<br />5. Lisaks kodupäkapikkudele, kes kipuvad korterisse pesa tegema, on olemas ka rändpäkapikud, kes on enamasti jõuluvana teenistuses. Kuna nad on saanud eriväljaõppe, siis oskavad nad enda jälgi paremini peita, ainult mõni harv juhus on, kui nad on akna taha koni unustanud või siis natuke küpsisepuru. Kuid nemad on veel ohtlikumad kui kodupäkapikud, sest nad mitte ainult ei piilu akna taga, vaid ka lindistavad, pildistavad ning teevad jõuluvanale ettekandeid kõigi pereliikmete kohta, omades seega vägagi suurel määral kompromiteerivat materjali, mille pealt nad saavad vajadusel kergesti lisatulu teenida, olgu siis jõulukinkide puudujäägi katteks või muudel eesmärkidel. Igatahes siin on probleemiks ka jõuluvana nõrk sisekontroll, mis võimaldab rändpäkapikkude räiget ülbitsemist. Seega kui te leiate kunagi enda pildi kusagil Playboy kaante vahel, siis on selle taga kindlasti rändpäkapiku käsi mängus...<br />Senini pole leiutatud efektiivset vahendit päkapikkude tõrjeks. selles suhtes ei aita ka klassikalised vahendid, nagu kass ja rotimürk, sest nende suhtes on nad juba immuunsed.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-116161419713450190?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1161249166887045922006-10-19T12:06:00.000+03:002006-10-19T12:12:46.903+03:00Jah, olen selle paari päevaga jõudnud tõdemiseni, et tänu aastatepikkusele proletaarlase elule ja muudele asjateguritele olen minetanud puhkamise kuldse tehnika. Mul on võimalik ennast veel viia puhkuse lainele, aga see näib üsna raske. <br />selle asemel, et ennast hästi tunda, uurin, mis kodumaal sünnib, ja pean tõdema ikka ja jälle: <span style="font-weight:bold;">Père, pardonne-leur, car ils ne savent ce qu'ils font (Lk 23:34)</span><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-116124916688704592?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1160741861277982572006-10-13T15:13:00.000+03:002006-10-13T15:17:41.276+03:00Täna saime siis lõpuks endale korraliku sildi ukse juurde. Et kes lugeda oskab, see ei tule enam meie juurest pesumaja, apteeki, kudumeid, lipuvabrikut, sööklat, sauna, keraamikapoodi, kinnisvarafirmat ega midagi muud sellist otsima... <br />muidugi, asjal teine kylg, et tulevad need, kes ei tea protseduurireegleid ja mõtlevad, et saavad siit otse enda asjad kätte... ja siis me peame neile seletama, et tuleb ikka sealt ja sealt ka ennem läbi minna... <br />aga praegu ta veel sillerdab ukse juures, ilus, uus ja läikiv, isegi tuvi pole jõudnud peale s*.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-116074186127798257?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1160633342998629342006-10-12T09:07:00.000+03:002006-10-12T09:09:02.996+03:00Tu croyais quoi, toi, mon gars ?<br />Que toutes les choses ont un prix ?<br />Que tout s'achète ici,<br />Que rien n'est déjà acquis ?<br />Que l'industrie, le grand Dieu de l'économie,<br />Offre en option l'airbag, la vie et puis l'état d'esprit.<br />Qu'il y a des gens, sans face, bien noyés dans la masse<br />Et qui n'auront jamais de place pour être dans ta première classe.<br />Je vois que ton voyage s'est fait dans un autre univers,<br />Où les points sont carrés, comme des panneaux publicitaires.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-116063334299862934?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1160486767731937032006-10-10T16:19:00.000+03:002006-10-11T13:07:03.106+03:00Ma vaatan, et ma hakkan klientidega suhtlemisel (ja mitte ainult mina, vaid ka minu usin kolleeg) omandama uut tehnikat, millega on senini hiilanud ainult meie otsene käsuandja. Põhimõtteliselt pole tegu millegi uuega, aga me hakkame juba vaikselt omandama oskusi, kuidas seda põiklemise tehnikat kasutada nii, et klient rahule jääks, tekitades talle mulje, et ta on saanud kõik, mis vaja, kuigi tegelikult ei ole... selline heaolutunne on väga oluline komponent antud grupeeringu puhul ning meil tuleb igatepidi hoida ka seda pettepilti... <br />Jah, ega alati konkreetsus ja täpsus kasuks ei tulegi. Kuid eks ma üritan erasuhtluses ikkagi vana lähenemist kasutada... pole ju ilus sedasi lähedastega teha... aga kui ma hakkan liialt häma ajama, siis tuleb lihtsalt ninast näpistada...<br />Aga jah, eks sellel ole ka teatud nõrki kylgi, aga ma parem ei räägi neist siin...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-116048676773193703?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1160132123760573912006-10-06T13:53:00.000+03:002006-10-06T13:55:23.760+03:00Maintenant viens, écoute bien ce nom.<br />On l’appelait Curchulain, le chien du forgeron.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://photos1.blogger.com/blogger/3380/2406/1600/forgeron.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://photos1.blogger.com/blogger/3380/2406/400/forgeron.jpg" border="0" alt="" /></a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-116013212376057391?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1160114956787883932006-10-06T09:04:00.000+03:002006-10-06T10:09:36.253+03:00Aga täna hommikul, kui ma olin laiskusest üle saanud, ennast õue vedanud ja mõtlesin, et võtaks ühe trolli ja põrutaks tööle, siis ma vaatasin juba kaugelt, et näe, sellele liinile on ilus punane troll käima pandud... viimati nägin sellist ilusat punast trolli eile, kui ta sõitis nr. 4 all...<br />aga siis kui ta lähemale tuli, siis nägin, et see oligi nr. 4, kuigi see peaks hoopis teist rada liikuma. trollijuht ka midagi vuristas kiiresti üle ukse, aga keegi ei saanud tast eriti aru... ja minema ta läkski...<br />mõtl´in siis, et äkki tulevad varsti trammid ka, näiteks nr. 2 oleks mulle hästi sobinud, oleks saanud ilma ümberistumiseta tööle... <br />kahjuks tundus, et niipea seda siiski ei juhtu, sest ma ei märganud, et mingid rööpad oleks kusagile ilmunud... nii ma pidin ikka trolliga tööle minema:(<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-116011495678788393?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1160057034427926132006-10-05T16:55:00.000+03:002006-10-06T10:54:39.723+03:00Mul hakkab enda kolleegist kahju. Täna on tal kohe üsna lõbus päev. Juba mitu klienti tema haldusalas on soovinud saada materjale... no, tegelikult tahavad nad meie mõlema käest alati ja midagi saada... aga seekord tahavad paar kodanikku materjale, mille kohta nad täpselt ei tea, mis asjad need üldse on, mida nad tahavad... <br />Loogiline oleks, et kui inimene midagi soovib, siis ta ka teab, mis see täpselt on. eriti veel, kui on tegemist ametiasutusega, mis ei ole selveri-tyypi, kus inimene saab vabalt tulla ja ise valida... meenutab natukene väikest ärahellitatud jõnglast, kes saab kõike, mis tahab ja kes ei suuda selle tulemusena enam mitte millegagi tegelda - sest puudub võime keskenduda asjale, sest selleks pole vajadust...<br />aga ma loodan, et nad ikka mõtlevad välja, mida nad ikkagi tahavad, et äkki on need neil olemas...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-116005703442792613?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1159949791023358162006-10-04T11:12:00.000+03:002006-10-05T18:21:47.516+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://photos1.blogger.com/blogger/3380/2406/1600/bellette.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://photos1.blogger.com/blogger/3380/2406/400/bellette.jpg" border="0" alt="" /></a><br /><br />Et v'là les amateurs de chambrettes, les bretons qui se la pètent,<br />les déchireurs de galettes, les bouffeurs de crêpes!<br />Après avoir bravé bien des galères et des tempêtes,<br />regarde bien la tête des jeunes guerriers celtes.<br />Il y a le loup, le renard bien sûr il y a la belette...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-115994979102335816?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1159942289338554052006-10-04T09:09:00.000+03:002006-10-04T09:11:29.340+03:00"Emme, onju et vihmaussi ei tohi keelega puudutada...onju..." <br />(tundmatu lasteaiaealise poisslapse monoloog emaga 4. oktoobri hommikul trollis nr. 5).<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-115994228933855405?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1159795751693675352006-10-02T16:17:00.000+03:002006-10-02T16:29:11.706+03:00Täna hommikul mul jälle vedas, jõudsin täpselt bussiga ühel ajal peatusse, ronisin peale ja isegi minu jaoks oli vaba koht olemas (muidugi neid oli rohkem kui üks, aga eks veidi dramaatilisust peab ka asjas olema:P). nagu tavaliselt, tgelesin ma suurema osa reisist unenägude pikendamisega, ainult vahel piilusin aknast välja. kusagil seal keskeestis, ei mäleta enam mis koht, oli jube lahe udu... tuletas meelde yhte vene kirjanduse klassikateost (millist, ärge kysige, nimi ei tule praegu meelde... ei, see ei olnud leonid iljitši raamat "väike maa"....)<br />ja täna sai bussijaama juures juba trammi peale... ei olnudki nii täis kui talvel... aga eks inimesed ei ole veel sellega harjunud, et 2 ja 4 juba käivad... kuigi rööpad olid uued, oli lehk seal ikkagi vana:(<br />üritasin kyll võimalikult vara kohale jõuda, aga ikkagi klient oli enda faksi siiski jõudnud enne mind kohale saata... aga eks ta iga hommik nii varajane ka pole...<br />siis kolistasid mingid kahtlased tegelased uksekella. kui läksid neile ust lahti tegema ja uurima, et mis nad tahavad, siis tegi nende boss natuke imelikku nägu, nagu oleks ta mingit kummitust või alien 3 oodanud, või vähemalt shrek´i... ja peale kolm sekundit kestnud kõhklust kysis, et kas siin on hr. K.K. pedantne, nagu ma olen, ja ka viisakas inimene, parandasin teda, öeldes talle oma ylemuse õige nime ja lahendasin probleemi...<br />muud midagi erilist ei toimunudki... ainult yks räääbakas ja niru kass oli suure ja rasvase varblase kätte saanud ning triumfeeris sellega akna alt mööda... ta läks bistroo poole... mine sa tea, ehk sai sellest päevapraad, sest ega kellaaeg oli juba selline, et kokal oli aeg hakata lõunaks suppi keetma...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-115979575169367535?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1159091758574311152006-09-24T12:48:00.000+03:002006-09-24T12:55:58.576+03:00Esime öö peale veretut paleepööret möödus tšuudidemaal rahulikult. Vaatamata moskoviitide vasalli korduvatele ähvardustele vägivallast ja kodusõja puhkemisest ei suutnud mungad enda tarka raamatusse üles märkida ühtegi seika, mis viitaks suurele rahulolematusele lihtrahva seas. Kõik püsisid vagusi enda igapäevaste toimetuste juures... ehk ainult ilus päikeseline sügisilm tekitas väikest joovastust...<br />Ainult kusagil lõunas, seal kus kuningas Attila jalajälgedes päevalillepõllud vohavad, on olnud viimased ööd üsna rahutud ja kärarikkad... aga olgem ausad, tšuudid ei ole hunnid, nende veri ei ole nii kuum ja nende meel nii äkiline... nii et moskoviidide sepitsused ei suuda kuidagi seda põhjamaiselt karget rahu segi keerata... <br />ja kui paari kuu pärast lumi maha tuleb, siis ei mäleta enam keegi neid, keda möödunud päevil troonilt lükati...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-115909175857431115?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1158645328574456972006-09-19T08:46:00.000+03:002006-09-19T08:55:28.576+03:00Nägin öösel unes, et Tartu Ülikool oli koos täiega Tallinna üle viidud ja Tallinna Ülikooliga liidetud ning Tartu oli inimestest täiesti tühjaks jäänud... kogu kesklinn oli täis barakistunud maju, millel polnud enam aknaid ega uksi, mis oli ära suitsenud, põlenud... tänavad olid tühjad ning ainult mõned asotsiaalid komberdasid ringi... no üks aastakümneid näinud bemaripann liikus ka seal kusagil ringi, peal noorukesed dressides salaviina peal kasvanud mehehakatised... ja see oli kõik... isegi peahoone oli tallinna kaasa võetud...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-115864532857445697?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1158517597469006692006-09-17T20:53:00.000+03:002006-09-17T21:26:37.493+03:00Sügisel, kui kased juba rohelised olid ja nukker kahvatukollane päike üsna madalalt kodusõja veteranide peade koha sillerdas, jalutas Lembit vahel Lasnamäele... Jah, ta läks sinna jala, ja ta kõndis läbi kõige kurikuulsamad sopid, kuhu keegi teine tema lähikondsetest ei julenud isegi soomustatud trammiga minna... see oli küll jube piirkond, kus võimutsesid slaavi verd jõugud ning mida ei suutnud munitsipaalpolitsei vaatamata korduvatele suurejoonelistele operatsioonidele enda kontrolli alla võtta; kuid Lembit ei tundnud seal kõndides hirmu. Jah, ta teadis paljusid, kellele sai pelgas sammuke üle trammiliini saatuslikuks, aga teda see ei puudutanud. Ta ei tundnud midagi nendega ühist. Ta oli ennast pannud justkui väljaspoole ühiskonda. Väljaspoole ühiskonda, kus oli oluline olla kuulekas kodanik, käia regulaarselt parteikoosolekul ja hääletada kaks korda aastas sedasi nagu suur juht käskis, kuuluda lugematutesse ühingutesse ja seltsidesse, kes nõudsid üha kasvavat obrokit ning jagasid selle eest lehmaostulube, värska tuusikuid, päikest, õhku ja vett...<br />Lembit oli küll selle väga keerulise ja komplitseeritud ühiskonna liige, kus viimane ratsionalist oli juba 34 aasta ja 7 kuu eest persona non grataks tunnistatud ja Lätimaale pagendusse saadetud; kuid ta ei uskunud neid imesid, mida talle päevast päeva räägiti, mis andsid selle kogukonna liikmetele nende lootused, aitas leida uusi pidepunkte juhtkonna autoritaarse võimu kindlustamiseks ning üritasid hävitada viimasedki kahtlejad, kes uskusid heliotsentrilist maailma, Newtonit ja Einsteini... Valitsev ideoloogia väitis, et kõige algus ja lõpp, kõigi lunastaja ja karistaja on müütiline aedgar ning ülima tõe leiab ainult tema kogutud teoste 457 köite hulgast, mida iga aasta keskmiselt 3 köite võrra täiendati, sest usinad Tartu ülikooli arheoloogiatudengid leidsid neid ikka ja jälle eri isamaa paigust. <br />Aga kes ei tunnistanud aedgarit enda vaimse isana ega hoidnud tema varbakonte, mida sai komisjonipoest ainult 3 krooni ja 15 sendi eest osta, kodus auväärsel kohal, see pagendati Lasnamäele, sinna kus ei olnud tsivilisatsiooni, kuhu olid kogunenud riigi kõige suuremad jätised ja pahelisemad inimesed, keda iial nähtud.<br />Lembit ei tundnud Lasnamäel mingit hirmu. Tema jaoks ei olnud nende roojaste inimestega suhtlemine ega nende puudutamine mingi tabu... ta tundis ennast kui keskaegne timukas, kes oli vahendaja kahe maailma vahel, kes andis inimestele võimaluse saada lunastust... saada tagasi hing, mille oli mõistusekurat röövinud... ajal, kui valitsesid pühakud ja imeteod polnud ajusid vaja ja mõtlemine oli suurim patt, mida võis keegi korda saata...<br />Tavaliselt võttis Lembit kaasa kimbu punaseid nelke ja poetas need kiriku juures seisva pronksise aljoša kiivrisse... keegi ei teanud enam, kes või mis see aljoša oli, miks ta just selle koha peal oli ja miks ta sellise väsinud ilmega, ent ta oli siiski püha, mida ei julenud isegi paadunumad aedgari jüngrid puutuda... see oli seal seisnud nii kaua kui inimmõistus mäletas ning pidi ka niisama kauaks sinna jääma... sest sellel püsis Lasnamägi ja see hoidis ka neid heidikuid korralikest inimestest eemal... <br />Nii üksikuna tundis Lembit ennast selles ühiskonnas, selles ühiskonnas, kus sa ei saanud ilma liikmekaardita isegi mitte trammi kuupiletit, tartus sõiduloast rääkimata. need vastuolulised tunded vaevasid teda ja ta ei suutnud ikka veel uskuda, et tema kangelasajastu, aastad, kui mees võis vabalt teha seda mida ta tahtis, aeg, kui mõtlemine oli vaba ning teadlased võisid rahulikult laboris katseid teha... et see aeg on jäädavalt ümber...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-115851759746900669?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1158429102412899872006-09-16T20:49:00.000+03:002006-09-16T20:51:42.413+03:00Vot, aga mina lähen nyid ja vaatan, ja ehk saan ka veidi abiks olla selles, kui Liisu hakkab koostama mageveearheoloogia instruktsioone... <br />PS! mitte segi ajada allveearheloogiaga...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-115842910241289987?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1158304871990046262006-09-15T10:19:00.000+03:002006-09-15T20:23:27.046+03:00Lembitule meeldis sügis, eriti lapsepõlves, kui ta veel vanavanemate juures elas. Siis algas kool, siis tulid kõik sõbrad ja tuttavad maalt vanaema juurest jälle linna ja nendega sai õhtuti koos liivakastis mängida.<br />Lembit oli naabermaja edgarjugendi poiste seas väga populaarne mängukaaslane. Alati, kui nad teda nägid, kutsusid nad ta endaga koos mängima. <br />Ta ei teadnud miks, aga alati eelistasid nad ühte hästi põnevat mängu mängida, mille nimetati Katõni metsadeks. Ja Lembitul oli selles mängus alati kindel ja oluline roll mängida – ta oli poola leitnant. Tõsi, vahel oli ta ka poola kapten, aga ega see mängus eriti palju ei muutnud.<br />Naabermaja poisid aga jagasid omavahel kõrgeid punaarmee auastmeid. Ja tavaliselt sai kolmanda korteri Viktor endale generalissimuse auastme, millega kaasnes kontroll kogu mängu üle.<br />Kõige raskem osa mängust oli finaal, kus Lembitule aeti peale õhuke mullakiht ja tal kästi ära oodata 1943. aasta kui fritsud ta välja kaevavad. Selle ootamise kõrval olid näkku suunatud lambid, ülekuulamised ja rusika- ning jalahoobid kukemäng.<br />Jah, need mängud olid põnevad, päevad venisid pikale ja siis oli õhtul kodus väga raske seletada, miks ta üleni sinikaid täis on ja porine… Aga ega siis nemad saa nendest moodastest mängudest aru… Vanaisa sõimas veel teda eestlaseks...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-115830487199004626?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1157979216557611092006-09-11T15:43:00.000+03:002006-09-11T15:53:36.580+03:00Sõitsin hommikul rongiga linna... ja näe imet, ei seisnudki ummikus... <br />tõsi, mingis mystilises kohas rong korraks seisis, ma ei tea nüüd miks, kas käis vedurijuht korra võsa taga põit tyhjendamas või hakkas vagunisaatjal syda läimima... aga seda õnneks mitte väga kaua. kuigi vahepeal venis rong kyll veidi, nagu ei usaldaks rongijuht sealseid rööpaid, mis kohe-kohe pooleks raksatavad... aga nojah, eks ma saan aru kyll, et see pole tokyo kiirrong...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-115797921655761109?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1155884291935945622006-08-18T09:55:00.000+03:002006-08-18T09:58:11.936+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://photos1.blogger.com/blogger/3380/2406/1600/makrell-kala.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://photos1.blogger.com/blogger/3380/2406/400/makrell-kala.jpg" border="0" alt="" /></a><br />vaatasime siin üleeile ühte haikalafilmikest... veidi absurdne, aga ega nad vist kunagi eriti tõepärased pole...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-115588429193594562?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1155733683256693912006-08-16T16:03:00.000+03:002006-08-16T17:26:15.180+03:00Ja täna ma sain uue kitli... ilus suur, puhas, värskelt vabrikust tulnud, ehk isegi määrib veel veidi, lehkab mõnusalt tööstuse järele... ja niiiiii suur, et ma suisa uppun sinna sisse ära. hõlmad laiad kui lava eesriie ning käedki ei leia varruka sees õiget teed üles.<br />aga sellegipoolest armas. <br />kui ma peaksin ükskord selle selga panema ja teil on mind vaja, siis koputage tasku peale, eks ma yritan siis kiiresti sellest välja sukelduda... aga igaks juhuks varun selleks ajaks ka taskulambi, et ma nendesse pimedatesse soppidesse ära ei eksiks...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-115573368325669391?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1155722342262572322006-08-16T12:44:00.000+03:002006-08-16T16:22:35.276+03:00Nüid on siis isik, kellele ma paberite järgi allun ja kelle ees olen aruandekohuslane, juba kolmandat päeva tööl... Kahjuks ei ole tunda, et need kaks nädalat oleks teda eriti turgutanud. Nojah, tuju ehk on veidi parem, kui enne puhkust, aga suhtumine töösse ei ole eriti paranenud. selles suhtes oli parem aeg, kui ta sai ainult paar päeva vabaks, mille järel oleks nagu patareid ära vahetatud (aga need olid ka hiina omad ja üsna kiiresti said läbi)...<br />Nii et üldise majandusliku arengu taustal on meie majas tunda siiski teatud paigaltammumist...<br />stagnatsioon on inimestele yldiselt meeldinud - ei mingeid järske muutusi, ei mingeid üllatusi, et ole vaja uusi asju vaja ära õppida ega uusi töövõtteid omandada... aga sellega kaasneb kahjuks ka vaimne kärbumine, tuimaks muutumine, irdumine, ajale jalgu jäämine... contempus mundi...<br />sellist suhtumist saavad endale lubada ainult pensionieelikud, kellel pole peale lihvitud männilaudade suuremaid ambitsioone. Aga minusugune noor inimene peab siiski mõtlema selle peale, et ikka jõuaks ka kusagile, et säiliks võimalus ka edasi liikuda... ja klaas piima tervisekahjude taastamiseks ei ole mitte rahuldav lahendus...<br />Nii et ehk sellepärast ma polegi kaua aega bloginud... sest peas on ruumi ainult mõtlemiseks, kuidas käituda probleemse käsuandjaga (seda küll formaalse käsuandajaga, sest sisuline töö pole teda enam ammu huvitanud... no tegelikult natuke, aga see on pigem paljastanud tema teadmiste piiratust...)...<br />siiamaani lahendust pole, aga eks näis, küllap ma varsti hakkan tegema temaga Pavlovi katseid...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-115572234226257232?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1154726268576374082006-08-04T23:58:00.000+03:002006-08-09T16:48:40.576+03:00Küll see tänapäeva maailm on ikka imelik koht. Lugesin tänasest linnalehest, et üks hiina poiss võttis patendi Zidane´i pealöögi siluetile. Ja nüid olla ta selle pealt juba päris palju teeninud.<br />Minu mõistus jääb siinjuures hätta. Ühest küljest ei saa ma aru, miks ju see noormees, kes polnud sellise kujundi tekkimisega üldse seotud, sai selle patendi võtta. Ma saaksin aru, kui Zidane või Materazzi selle võtaksid, sest see on ikkagi nende ühise töö üllitis, mis juba paljusid on inspireerinud, nii mängu tootjaid kui ka lauljaid... Vaadake või eesti patendiseaduse paragrahvi 13, lõigud 1, 2 ja 3. Tegemist on ju nende ühisautorlusega ja mingil muul tegelinskil poleks ju sinna asja...<br />Sama absurdne on ka see, kui patent antakse välja muhu mütsi tegemiseks. see ka ju vana leiutis, ning selle loojat ei saa enam keegi teada... <br />vahpeal läheb kogu see värk nii jaburaks, et oleks mõtet kõik need tuhanded ametnikud, kes tegelevad patentide, intellektuaalse omandi etc ülemäärase kaitsega resp. ületavad hea tava piiri, lihtsalt kusagile... aga eks see nende südametunnistuse asi. ma tahaksin näha, mis näo nad siis teevad, kui ärkavad ühel hommikul üles, ja avastavad, et nende nina on kellegi teise omand ning nad peavad talle selle kasutamise eest kellegi kaukasse pataka eurosid poetama... <br />tegelikult mind sellised asjad väga palju ei häiri ka. minu ajaloolase aju ütleb, et sellised asjad satuvad varem või hiljem kriisi ning inimesed peavad jälle soloni mõõdukuse juurde tagasi pöörduma, sest vastasel korral hakkavad ühiskonna alustalad mõranema ning tsivilisatsioonist saab minevik... ning kõike tuleb jälle otsast peale hakata ehitama... muidugi kui on, kes selle üle elavad...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-115472626857637408?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1154613676174603322006-08-03T16:50:00.000+03:002006-08-03T17:01:16.230+03:00varsti on juba pea nädal ilma ülemuseta mööda saanud. kui aus olla, siis ei saagi aru, et ta nagu puhkusel oleks...<br />ja asi ei ole selles, et ta oleks selline, nagu eelmises kohas, kes oma puhkuse ajast käis ikka vahel alluvaid kummitamast. ta ikka on nii aus, et puhkuse aeg pole veel enda nägu siia näidanud ega ka mitte kontrollkõnesid teinud.<br />Aga kuna ta juba tööajal ka nii vähe ennast näole andis, siis ehk me tõesti ei tunneta, et nagu midagi oleks teistmoodi. ja see võib olla ka ehk põhjus, miks me ei suuda sellest omapead olemisest mingit kasu lõigata... ja kui aus olla, siis ega tööd on ka ikka rohkem kui topeltports.<br />vähemalt yhes asjas võin siis enda ylemust tunnustada: näiliselt ta ikka puhata oskab, sest töönarkomaania ei olla mitte eriti hea asi, eriti kui see alluvate tööd häirib...<br /><br />PS! krt, täna ma jälle viimane... aga õnneks see sellel nädalal esimene päev, kui enam yle aja ei läe...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-115461367617460332?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1153921323197579152006-07-26T16:39:00.000+03:002006-07-27T15:48:36.176+03:00Kui aus olla, siis see supp ikka nii jube ja hirmutav ei olnud, kui hetkel tundub, aga mul õnnestus hea hetk tabada...:P<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://photos1.blogger.com/blogger/3380/2406/1600/s%3F%3F%3F%3Fb%20krevette.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://photos1.blogger.com/blogger/3380/2406/400/s%3F%3F%3F%3Fb%20krevette.jpg" border="0" alt="" /></a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-115392132319757915?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1153893553762834352006-07-26T08:53:00.000+03:002006-07-26T08:59:13.763+03:00Aga esmaspäeva õhtal veeti meid mustamäel kusagile asfalti peale tennisereketitega vehkima. arvestades sellega, et vastav treening puudub, oli üllatav, et me isegi saime mõnele pallile ka pihta. Aga eks oli ka näha, et asja mõte oli ehk selles, et vennanaine üritab natuke taljet peenemaks saada...<br />peale väikest vehkimist reketiga mainis siis vend, et kui nii edasi treenida, et siis on Helen varsti nagu Carmen Kass, mille peale Liisu küsis: Kes ütles, et tennise mängimine näost koledamaks teeb?<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-115389355376283435?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1153807872057467422006-07-25T09:08:00.000+03:002006-07-25T14:30:02.023+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://photos1.blogger.com/blogger/3380/2406/1600/ylbikkass.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://photos1.blogger.com/blogger/3380/2406/400/ylbikkass.jpg" border="0" alt="" /></a><br />Tänapäeval on ikka mõni tüüp jube ülbe, tuleb juurde, poeb Liisule külje alla ja nõuab vorsti... aga kui meie talle midagi ei andnud, siis ta tüdines seebitamisest ära ja läks tagasi nurga taha...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-115380787205746742?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1153073353337275062006-07-16T20:51:00.000+03:002006-08-15T01:19:45.106+03:00Selleks korraks on õnneks need "eksootilised" hansapäevad läbi. käisime meiegi seal kaemas, aga sellist eksootikat (vähemalt mida mina selleks pean) justkui silma ei hakanud. ma ei taha eriti narvas kokku pandud tatarlasi-tšuvašše-etc eriti eksootiliseks pidada, eriti kui ma tajun, et nende tegevus on pelgas imiteerimine, et nad küll kannavad värvilisi kulinaid, aga mitte eriti tõetruult, nad küll laulavad enda laulukesi, aga ma ei tea, kas nad eriti oma emakeeltki oskavad... tavasid ja kombeid ehk veelgi vähem...<br />ja kodusigasid ma saan ämma pool ka vaadata, selleks ei pea mitte hansapäevadele ronima... ma lootsin, et see aeg, kus inimesed pole elusat siga näinud, on kauges tulevikus, kui minu silmad seda enam nägema ei pea, a näed, eksin...<br />Liisule "meeldisid" nabatantsijad, keda kogu aeg igal laval suurtes kogustes oli... vähemalt ma oletan, et need PIDID nabatantsijad olema, sest naba oli paljas ja kavas oli ka midagi... aga olgem ausad, minu vanaema tantsis omal ajal ka paremini kui need piigad... <br />miks ma ei näinud novgorodi karusnahakauplejaid ega lüübeki soolatünne? ja üks lapi nõid oleks ka ära kulunud...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-115307335333727506?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1152961798746180992006-07-15T14:08:00.000+03:002006-07-15T14:09:58.746+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://photos1.blogger.com/blogger/3380/2406/1600/t%3F%3F%3F%3Fhoos.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://photos1.blogger.com/blogger/3380/2406/400/t%3F%3F%3F%3Fhoos.jpg" border="0" alt="" /></a><br />Liisu otsib siin neid tomateid, millest mul bloogis juttu on...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-115296179874618099?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1152951874546253442006-07-15T11:20:00.000+03:002006-07-15T13:44:26.560+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://photos1.blogger.com/blogger/3380/2406/1600/notsu.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://photos1.blogger.com/blogger/3380/2406/400/notsu.jpg" border="0" alt="" /></a><br />Kui Liisule jäi eilsel hansapäeval silma tatari verd narva geilaulik, siis mulle jättis väga sügava mulje üks notsuke, kes rahulikult vedeles pirogovi platsil ja ei lasknud ennast ei õllest, meest, tomatitest, kebabist ega millesti muust häirida... küllap on tal lavakogemust ka varasemast ajast...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-115295187454625344?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1152264812552594182006-07-07T12:18:00.000+03:002006-07-08T20:55:57.096+03:00Nonii, nüid on siis see aeg kätte tulnud, et peab kaks nädalat töövõõrutusteraapiat üle elama. Ega see kerge ei ole, eriti kui arvestada sellega, milline hunnik asju hetkel pooleli on, ja veel seegi, et ma tean, et meist kolmest üks ei tegele enamasti üldse nende asjadega, millega ta peaks...<br />jätan igaks juhuks sellele teo- ja töövõimelisele kolleegile pika nimekirja asjade seisust, mis kus on, et teda mingid suvalised ülema üllatused ei tabaks... aga hinges ikka kripeldab veidi, et ega see ülem vahepeal ikka midagi kokku ei keera. jube tahtmine on enda puhkuse ajaks mingi lapsehoidja muretseda, kes käiks vahel ülemust kontrollimas ja korrale kutsumas... ja ehk ka meelde tuletamas, et me ootame osasid töövahendeid juba pool aastat... ja seda tulutult... aga loodan, et kolleeg suudab temal ikka silma peal hoida, kuigi tööd peaks tal olema nii et tapab ja jääb veel minugi jaoks üle... <br />Jah, sellise palavusega tuleks üldse ametiasutused kinni panna ja inimesed puhkusele saata. oleks lihtsam. <br />Ja sellel nädalal ei saanud ma ülemusega eriti tööasju arutada... tal nagu pole enda põhitöö jaoks üldse aega. Kaob kogu aeg ära, teeb näo, nagu oleks hästi kiire ja siis ei anna ennast näole ka teistele, kes seda tahaksid... see tal küll tavapärane taktika, aga mitte eriti tõhus, sest rahulolematust tema vastu ei tule enam mitte ainult meie poolt... ehk peaksin jänesepaelad tal liikumisteedele üles panema, siis vähemalt ei jookseks ära, ja ehk saaks inimese jälle tööle panna...<br />PS! ülemusel on kombeks teha ka hästi kanget kohvi, et töötaja, kes siin armastab muidu kanget kohvi, lahjendab seda tuntavalt, vahekorras 1:1 või 2:3, sest see on ikka talle ka liig. aga ehk see tekitab häireid tema olemises?<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-115226481255259418?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-23451709.post-1152082576033632102006-07-05T09:50:00.000+03:002006-07-05T09:56:16.033+03:00ma ei suuda siiamaani veel uskuda, et sellised ülbikud nagu need itaalia koondises koos on, tegid sakslastele poolfinaalis ära... aga kui ikka õnn antud mängus oli sakslased maha jätnud, siis pole ka midagi teha... ehk õnnestub siis itaalial finaalis kaotada... loodame...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/23451709-115208257603363210?l=oorlogsvoerig.blogspot.com' alt='' /></div>emuhttp://www.blogger.com/profile/14158619185512821460noreply@blogger.com0